Viiruseid ja baktereid on kõikjal meie ümber. Kuigi osa neist on ohutud, võib osa neist põhjustada raskeid haigusi.
- Milliseid viirus- ja bakterhaigusi on olemas?
- Kuidas end haiguste eest kaitsta?
Viirushaigused
Viirused kui parasiidid saavad elada üksnes kindlates rakkudes. Neid on olemas kõikide elusolendite rakkude jaoks. Nakatumise korral paneb viirus raku enda tarbeks tööle, muutes selle peremeesorganismi jaoks eriti ohtlikuks. Viirushaigustele ei ole mõjusat ravi. Eelkõige peab nendega hakkama saama organism ise oma loomuliku kaitsesüsteemiga. Paljude viirushaiguste läbipõdemise järel tekib immuunsus, s.t enam sellesse viirushaigusesse ei nakatuta. Ainuke viis viirushaiguste vältimiseks on vaktsineerimine. Selleks nakatatakse organismi nõrgestatud viirusega. Organism põeb pärast vaktsineerimist haiguse kergel kujul läbi, kehas tekivad viiruse vastu võitlevad antikehad, mis annavad organismile selle viirushaiguse vastu immuunsuse. Viirushaigusi on väga palju ning tihti on igaühel neist mitmeid erivorme. Tihti arenevad viiruste vormid kiiremini, kui suudetakse toota neile mõjuvaid vaktsiine. Nii ei olegi võimalik kõikide viirushaiguste vastu vaktsineerida.
Inimesel tuntakse rohkem kui 500 viirushaigust. Organismil on nende kaitseks välja arenenud biobarjäärid, millest kõige olulisem on nahk, takistades füüsiliselt viiruste tungimist organismi. Organismi sattunud viirustega asuvad võitlema antikehad. Osa neist on organismis sündimisest saati olemas, teised omandatakse elu ajal. Viirustega võitlemiseks on organismis spetsialiseerunud vere valgelibled ehk õgirakud, mis füüsiliselt viirused endasse kapseldavad ning hävitavad.
Kõike eelnevat silmas pidades on viirushaigustest hoidumiseks oluline organismi tervislik seisund. Hea tervislik seisund sõltub paljus tervislikust toitumisest ning liikumisest. Tervislikku seisundit halvendavad oluliselt alkoholi tarbimine ning suitsetamine. Haigusetekitajatega suudab võidelda üksnes terve organism! Paljudest viirushaigustest hoidumiseks on abi käte pesemisest!
Eri tüüpi viirused kahjustavad inimese erinevaid kudesid ja organeid. Samuti levivad nad erinevaid teid pidi.
Tabel. Viiruste kahjustatavad organid ja koed
Koed, organid | Haigused |
Närvisüsteem | Puukentsefaliit, marutõbi, meningiit |
Nahk, limaskestad | Leetrid, tuulerõuged, papilloom |
Hingamisteed | Gripp |
Suguelundid | Herpes |
Immuunsussüsteem | HIV |
Inimesel esinevad viirushaigused levivad kontaktil haigega (leetrid, tuulerõuged, punetised), õhu kaudu piisknakkusena, näiteks aevastamisel (gripp, punetised, mumps, viiruslik nohu), viirusosakestega nakatunud toidu või joogiga (viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus), kehavedelike, sealhulgas vere kaudu (HIV, hepatiit), siirutajate putukate, metsloomade abil (marutõbi, puukentsefaliit), enne sündi emalt lootele (HIV, punetised).
Tabel. Viiruste levimine
Levimise viis | Haigused |
Piisknakkus | Gripp, punetised |
Kontakt haigestunuga | Leetrid, herpes, tuulerõuged |
Kokkupuude kehavedelikega | HIV, hepatiit |
Emalt lootele | Punetised |
Toidu ja joogiveega | Kõhugripp, hepatiit |
Siirutajate abil | Puukentsefaliit, marutõbi |
Tänapäeval on ohtlikemaks haigust tekitavaks viiruseks HI-viirus. See viirus hävitab nakatunud inimese kehas normaalse immuunsussüsteemi. See tähendab, et inimene haigestub sellistesse haigustesse, mille vastu organism normaalolekus suudab võidelda. HIV-iga haigestunu viimast haiguse faasi nimetatakse AIDS-iks. Viiruse vastast vaktsiini ega ravi veel ei tunta. Haigestunud inimene kannab haigust edasi nakatumise algushetkedest peale. Kuna viirus nõrgestab organismi järk-järgult, siis ei pruugi haige aastaid teada, et on haige. HIV levib vere ja teiste kehavedelike kaudu. Kõige rohkem nakatutakse sugulise vahekorra kaudu. Nii on ainuke viis haigusest hoidumiseks kasutada kondoomi.
Huvitav
Väga paljud viirushaigused on ajaloo jooksul paisunud epideemiateks. Esimese vaktsineerimise rõugete vastu viis läbi inglise arst Edward Jenner, kes 1796. aastal nakatas oma patsiendi veiserõugetega. See andis poisile immuunsuse ja rõugetesse ta ei haigestunud. Mõne aastaga levis vaktsineerimine paljudes Euroopa riikides.
Viirus- ja bakterhaiguste uurimisel on suure töö teinud ära prantsuse keemik Louis Pasteur ja tema saksa kolleeg Robert Koch. Pasteur oli esimene, kes tõestas, et nakkushaigusi põhjustavad organismivälised elusorganismid. Pasteur lõi esimese marutõvevaktsiini. Tema nimest on tulnud ka toiduainete kuumtöötlemise protsess – pastöörimine. Koch uuris tuberkuloosi (selle tekitajat nimetatakse tema auks Kochi kepikeseks), Siberi katku ehk antraksi ja koolera tekitajaid.
 Louis Pasteur
|  Rõuged
|
Bakterhaigused
Kõik inimese kehas elavad bakterid ei ole kahjulikud. Osa neist on täiesti kahjutud kaaslejad, kellest inimesel ei ole mingit kasu, aga ka mitte kahju. Lisaks neile on inimese kehas terve rida baktereid, kes on inimesele kasulikud. Eelkõige elavad nad seedekulglas, kus aitavad lagundada selliseid toiduaineid, mida meie organism ise lagundada ei suuda. Bakterite abi on näiteks oluline taimse toidu seedimisel.
Suur hulk baktereid on siiski ka tõvestavad ehk haigusi põhjustavad. Bakterid levivad sarnaselt viirustega õhu kaudu, veega või ka kokkupuutel haigega. Bakterhaigusi on kahte tüüpi. Osa baktereid tungib organismi kudedesse ning hakkab hävitama organismi rakke. Teised aga eritavad oma elutegevuse tulemusena toksiine (mürkaineid), mis mõjutavad organismi. Mõnede bakterite eritatud toksiinid on väga tugeva toimega.
Nii nagu viiruste puhul, kaitseb ka bakterite puhul organismi looduslik kaitsesüsteem. Inimese nahk on kergelt happeline. Happe ülesanne on bakterite hävitamine. Kui nahk on täiesti terve, siis bakterid organismi ei pääse. Seedesüsteemi sattunud bakterid seeditakse koos toiduga. Verre sattunud bakterite vastu võitlevad vererakkude pinnal asuvad antikehad. Ka bakterhaiguste vältimisel on oluline inimese tervislik seisund. Ja muidugi käte pesemine!
Bakterhaiguste levikut on võimalik piirata antibiootikumidega. Antibiootikumid on ained, mis takistavad bakterirakkude arengut. Siiski ei mõju antibiootikumid ainult sellele kindlale bakterile, vaid kõigile kehas elavatele bakteritele. Nii võidakse hävitada ka kasulikke baktereid. Mitmete bakterhaiguste vastu on võimalik vaktsineerida.
Tabel. Bakterite kahjustatavad organid ja koed
Koed, organid | Haigused |
Närvisüsteem | Puukborrelioos |
Hingamiselundkond | Tuberkuloos, difteeria, läkaköha |
Seedeelundid | Düsenteeria, salmonelloos, koolera |
Suguelundid | Süüfilis, gonorröa |
Tabel. Bakterite levimine
Levimise viis | Haigused |
Piisknakkus | Tuberkuloos, difteeria, läkaköha |
Saastunud toiduained ja joogivesi | Salmonelloos, koolera, botulism, düsenteeria |
Kontakt haigega | Pidalitõbi |
Siirutajate abil | Puukborrelioos |
Kehavedelike kaudu | Teetanus |
Sugulisel teel | Gonorröa, süüfilis |
Huvitav
Koolera on kiiresti leviv nakkushaigus. Ajaloost on teada mitmeid kooleraepideemiaid. 19. sajandi algul kimbutas see mitme suurlinna elanikke, ka meie lähimas suurlinnas Peterburis. Haiguse ohvriks langesid nii tavalised inimesed kui ka kõrged riigimehed. Nii viis koolerasurm endaga kaasa mitmed tolleaegsed kuulsad kindralid ja feldmarssalid ning tsaaride Aleksander I ja Nikolai I venna Konstantini. 1893. aasta novembris suri ka saladuse looriga ümbritsetult koolerasurma kuulus helilooja Pjotr Tšaikovski. Saladuslik on asi sellepärast, et koolerapuhang oli selleks ajaks juba ammu vaibunud ning restoranis koos pidutsenud seltskonnast haigestus üksnes Tšaikovski.
Oluline
- Paljud viirused ja bakterid on tõvestavad, s.t nad põhjustavad raskeid haigusi.
- Viirushaiguse vastu on võimalik vaktsineerida.
- Bakterhaiguste ravimisel saab kasutada antibiootikume.
- Viirus- ja bakterhaigustesse haigestumist vähendab oluliselt käte sage pesemine.
Küsimused
- Milliseid haigusi põhjustavad viirused ja bakterid? Too näiteid.
- Kuidas saab vältida haigestumist viirus- ja bakterhaigustesse? Kuidas organism ennast nende vastu kaitseb?
- Millega on võimalik ravida bakterhaigusi?
- Selgita, mis on vaktsineerimine.
- Arutlege pinginaabriga: kas vaktsineerimine on kasulik või mitte ja kas on õige vaktsineerimisest hoiduda.
