Taimede paljunemine
Elusolendid paljunevad. Õistaimedel on õied ja õitest arenevad viljad. Küpsenud viljades on seemned. Seemnest kasvab uus taim. Selliselt paljunevad näiteks herned, moonid ja kõrvitsad.
Okaspuudel pole ei õisi ega vilju. Nende seemned asuvad emaskäbis.
Sõnajalgtaimed ja sammaltaimed paljunevad eostega. Üksikuid eoseid palja silmaga ei näe, sest need on seemnetest palju väiksemad.
Taimed toodavad suhkrut
Taim võtab mullast vett. Õhust võtab taim nähtamatut ja lõhnata süsihappegaasi. Nendest valmistab ta valget magusat suhkrut. Suhkrut toodab taim valguse käes.
Suhkrust valmistab taim tärklist ja teisi aineid. Nendest ehitab ta üles oma keha: varred, lehed, juured, õied ja viljad.
Suhkru tootmisel eraldub taimest õhku hapnik. Seda hapnikku hingavad loomad.
Taimed on rohelised
Suhkrust valmistab taim ka rohelist ainet klorofülli. See aine annabki taimedele rohelise värvuse. Loomades ja seentes klorofülli ei ole.
Mõned taimed valmistavad suhkrust ka punast, kollast või sinist ainet. Sellepärast ongi nende õied kas punased, kollased või sinised.
- Suhkru
- Klorofülli
- Ksantofülli
Taimeliigid
Nii nagu loomad, kuuluvad ka omavahel sarnased taimed ühte liiki. Ühte liiki taimedel on ühed tunnused, teist liiki taimedel aga teised tunnused.
Eestis kasvab kaht liiki leppi: hall lepp ja sanglepp. Halli lepa ja sanglepa lehed on erineva kujuga. Ka nende koor on erinev.
Halli lepa ja sanglepa seemned on välimuselt küll sarnased, kuid halli lepa seemnest kasvab alati hall lepp ja sanglepa seemnest kasvab alati sanglepp. Hallid lepad on omavahel sarnased, sanglepad omavahel.
Taimede tähtsus loomadele
Taimed on toiduks paljudele loomadele. Taimtoidulised loomad on jänesed, hiired, metskits, põder, lammas, hobune ja paljud teised.
Need, kes söövad teisi loomi, on loomtoidulised. Rebane püüab jäneseid ja hiiri. Hunt sööb jäneseid, metskitsi ning hiiri.
Segatoidulised loomad söövad nii taimi kui ka loomi. Sellised loomad on näiteks pruunkaru ja mäger.
Taimed on inimestele tähtsad
Inimene nagu teised loomadki vajab hingamiseks hapnikku ja toiduks taimi. Inimene sööb taimede eri osi.
Ühtedelt taimedelt kogub inimene toiduks vilju. Näiteks tomatil, kõrvitsal, kurgil, õunapuul ja sõstrapõõsal on mahlased viljad. Teraviljadelt saab inimene teri. Teraviljad on rukis, nisu, oder, kaer, riis ja mais.
Oalt ja hernelt kogub inimene saagiks seemneid. Lillkapsalt sööb ta õisi ja õievarsi.
Porgandilt, kaalikalt, naerilt, punapeedilt ja rediselt saame jämedaid juuri. Kapsalt sööme kapsapeaks keerdunud lehti. Ka tillilt, petersellilt ja lehtsalatilt sööme lehti.
Taimedelt saame ka muud kui hapnikku ja toitu. Puudest lõigatakse palke ja laudu, millest ehitatakse maju ja valmistatakse mööblit. Puudest saab kütet nii toidu valmistamiseks kui ka toa soojaks kütmiseks.
Puidust tehakse paberit.
Ravimtaimedest tehakse arstirohtusid.
Taimi kasvatatakse aias ja toas ka lihtsalt ilu pärast.
Mõtle!
- Miks ja kellele on taimi vaja?
- Milliseid taimi sina kasutad?
Ma tean, et ...
- Taimed toodavad veest ja süsihappegaasist suhkrut ja hapnikku.
- Taimedeta ei saaks ükski loom elada.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ