Peatükk 1.3 (Maakaitse käsiraamat)

Julgeolek

Julgeolek hõlmab kõiki tegevusi, et kindlustada ülesande täitmine ja kaitsta üksust. Julgeoleku eesmärk on takistada vastase teadmist üksuse ülesande ja alal tegutsemise kohta. Samuti on julgeoleku osa vastase teadmine kõige muu kohta, mis võivad üksuse ülesannet või võitlejaid ohustada. Üksuse julgeolek koosneb olukorrateadlikkusest ja julgestusmeetmetest. Julgestusmeetmed on passiivsed ja aktiivsed.

Olukorrateadlikkus

Olukorrateadlikkus on kõik kogutud ja analüüsitud info vastase, alas viibivate oma üksuste, tsiviilisikute, maastiku ja ilmaolude kohta. Üksus peab omama ettekujutust vastase asukohtadest, suurusest, tegevusest, aktiivsusest, julgestusmeetmetest ja kõigest muust, mis hakkavad mõjutama üksuse ülesannet ja võivad kontaktis põhjustada üksusele kaotusi. Võttes arvesse kõiki neid tegureid, plaanib üksus oma liikumised, tegevused ülesandel ja paiknemisalad nii, et vastase teadmatus üksusest säilib nii kaua kui tarvis ja oht üksusele vastase poolt on minimaalne.

Maastik, ilm ja valgustus ülesande ajal võivad kätkeda ohtu võitlejate tervisele ja elule. Külm, palavus, veetõkete ületused, tormid, valge aeg jms tuleb ülesande plaanimisel arvesse võtta ja vastavalt valmistuda, et nende tegurite mõju võitlejatele vähendada.

4D ehk neljadimensiooniline vaatlussuund on tänapäeva sõjas reaalsus. Võitlevad pooled omavad võimet lisaks tasapinnalisele vaatlusele (2D) koguda luureandmeid kerge vaevaga ka kõrgustest, kasutades satelliite, droone, lennukeid ja koptereid (3D). Lisaks visuaalsele infokogumisele on aktiivses kasutuses vastase elektrooniliste vahendite otsimine ning selle põhjal allüksuse tegevuste ja asukohtade määramine – elektromagnetvälja jälgimine (4D).

4D vaatlussuunad

Allüksuse vastutusala jaotus

Allüksuse vastutusala jaotub võimalusel kolmeks eristuvaks alaks: võitlus-, eksitamis- ja paiknemisala.

Selline jaotus ja selged planeeritud tegevused erinevates alades annavad allüksusele parema julgeoleku ja kaitse vastase otsimismeeskondade eest. Nende alade suurused sõltuvad maastikust ja võimalustest. Vaata eksitamise kohta peatükki 3.9 „Eksitamine, hajumine ja jälitamine“ ning paiknemiste kohta osa 7 „Puhkamine ja ühenduse pidamine“.

Allüksuse vastutusala jaotus

Passiivsed julgestusmeetmed

Süvaalas ehk vastase rünnakuüksuste selja taga tegutsedes peab meie allüksus vältima kokkupuudet tsiviilisikutega, kes ei ole kindlad toetajad. Need võivad olla maskeerunud vastuluuretöötajad, võivad olla reeturid ja kaasajooksjad, kuid ka kogemata väljalobisejad. Üksus väldib seega iga kontakti võõraste isikutega ja jääb nende eest varjatuks. Kogemata kokku puutudes tuleb oma tegelikku ülesannet varjata, kui vaja, anda valeinfot ja sellest alast koheselt välja liikuda.

Vastupanuvõitluse tingimustes tuleb uued üksusega liituda soovijad põhjalikult läbi otsida ja küsitleda, et selgitada välja nende tegelik taust ning usaldusväärsus. Uutele ja tundmatutele liikmetele tuleb määrata järelevalvaja, kes peab silmas ja hindab pidevalt uue liikme tausta.

Üksus ei räägi oma ülesandest ega selle detailidest ka teiste oma üksustega, kellega ei tule planeeritava ülesande käigus koostööd teha. Teine üksus või mõni selle võitleja võib oma ülesande käigus vangi sattuda ja ülekuulamisel lobiseda. Reegel on, et neile, kes pole üksuse ülesandega seotud, sellest midagi teada ei anta. See kehtib ka oma lähedaste kohta.

Tuleb vältida sõnumites õigete nimede kasutamist ja igasuguste nimekirjade koostamist, sest alati on oht, et need andmed satuvad vastase kätte. Ajaloos on palju näiteid, kus terved vastupanuvõitluse üksused on selle lihtsa põhimõtte rikkumise pärast vangi langenud ja tapetud. Vastase vastuluure otsib üles teadaolevate võitlejate lähisugulased ja teeb kõik, et neid pantvangis hoides mõjutada võitlejat kas alla andma või oma kaaslasi reetma. Kui mingid nimekirjad on hädavajalikud, siis peab olema selge ja lihtne protseduur, kuidas need kiirelt hävitada, kui tekib oht, et need võivad vastase kätte sattuda.

Ülesandele minnes ei võeta kaasa märkmeid, kilesid, käske jms ülesande kohta. Kõik vajalik õpitakse pähe. Erandkorras võib teha märkmeid koodsõnade või numbritena, kuid need ei tohi anda vastasele mingit aimu, millega tegelikult tegu. Kolmemõõtmelise maastikumudeli visuaalne jälgimine käsu andmisel kinnistab detailid mällu parimal võimalikul viisil. Ülesandele minnes tuleb kõik märkmed ja maastikumudelid hävitada (ala steriliseerida), et hiljem juhuslikult alasse sattuv isik ei saaks midagi aimata käimasoleva ülesande kohta.

Mitte keegi üksuses ei kanna kaasas sisselülitatud mobiiltelefoni, sest selle signaali kaudu on kasutaja asukoht kergelt leitav. Telefone saab kasutada vaid hoolikalt valitud piirkonnas, mille paljastumine ei kujuta üksusele ohtu (kaugel eemal üksuse tegutsemisalast, asulas või linnas rahvamassis). Sellise sidepidamise tarvis peab patrullil olema number, mille ajalugu ei saa siduda ühegi patrulli liikmega ega riigiasutusega, nt tavaline sularaha eest ostetud kõnekaart.

Aktiivsed julgestusmeetmed

Enne ülesandele minekut maskeerib iga võitleja ennast vastavalt maastikule, kus üksus liigub. Maskeering on järjepidev ja seda täiendatakse või parandatakse vajadusel.

Kaarti ei vaadata liikumisel käigult, sest selle valge põhi paistab kaugele; teekond õpitakse pähe. Vajadusel kontrollitakse kaarti julgestuspeatusel, asetades selle maapinnale; pimedas valguse kasutamisel kaetakse kaardi kontrollijad telkmantliga, et valgus välja ei paistaks.

Teekonna planeerimisel tuleb võtta arvesse vastase ja tsiviilisikute tõenäolisi asukohti ja liikumisi ning igal võimalusel neid vältida. Kogunemispunktid ja patrull-laagrid tuleb planeerida kohtadesse, kuhu vastasel ega tsiviilisikutel suure tõenäosusega mingit asja pole.

Liikumisel on iga võitleja valmis koheseks tuleavamiseks vaenuliku kontakti korral. Relv on õlas, raud suunatud vaatlussuunda, padrun rauas, sõrm kaitseriivil. Liigutakse vaikselt, ilma ragina ja hääleta. Kõik käsklused ja märguanded antakse käemärkidega, lähedal vajadusel sosinal. Kui kogemata astuti oksale või tekkis mingi muu vali heli, siis jäävad kõik hetkeks paigale, kuulatavad ning jälgivad ümbrust. Kui ümbruses midagi kahtlast ei tuvastata, liigutakse ettevaatlikult edasi.

Öösel ei kasutata lampe liikumiseks ega peatustel, v.a punast valgust kaardi uurimiseks maapinnal ja telkmantlite all. Iga võitleja on vastutav oma vaatlussuuna eest ning üksus katab kogu aeg vaatlusega 360 kraadi ja õhku. Märgates midagi kahtlast, läheb märkaja rahulikult põlvele, tegemata järske liigutusi, ja teised järgivad ta eeskuju. Üksuse pealik hindab olukorda ja annab korralduse edasiseks tegevuseks.

Suitsugranaadid peavad olema ruttu kättesaadavad ja kasutatavad. Kontakti korral  ülekaaluka vastase või snaipriga peab kiiresti tekitama suitsukatte, et vältida lisakannatanute tekkimist.

Peatudes minnakse kohe põlvele. Iga peatus on julgestatud. Iga võitleja võtab põlvele, hoides relva õlas, vaatleb oma suunda. Võitleja kontrollib ka oma külgmiste võitlejatega, kas tema ja nende laskesektorid ristuvad. Kui vaja, siis parandab oma positsiooni ja vaatlussuunda.

Maskeerimine on distsipliin, mis hõlmab oma tekitatud valguse, soojuse, heli, prahi ja liikumiste peitmise tehnikaid.

Maskeerimine ja varjamine vähendab vastase võimet koguda luureandmeid. Vastase luuretegevuse eest varjumiseks üksused:

  1. hajuvad väiksemateks gruppideks,
  2. vahetavad sageli asukohti,
  3. leiavad varjatud alasid, kasutavad maastiku ja asustatud alade varjevõimalusi,
  4. sobituvad keskkonda,
  5. tegutsevad pimedas,
  6. maskeerivad ennast ja oma vahendeid,
  7. vähendavad liikumisi,
  8. vähendavad raadiote kasutamist,
  9. teevad õhuvaatlust ja
  10. hindavad oma jalajälge vastase seisukohast vaadatuna.
Maskeerimine on pidev tegevus – liikudes ühest metsatüübist teise, vaheta taimestik kiivri, oma varustuse ja iseenda küljes
Maskeerimisest lähemalt

Kõik võitlejad peavad maskeerima oma kiivri, varustuse ja vormi, peitma optiliste vahendite ja varustuse peegelduse, vaigistama oma varustuse ning võimalusel kasutama termotekki ja ghillie-tekki. Ghillie-tekk peaks olema kerge ja telkmantli suurune. Paiguta see seljakotile, et kiireks varjumiseks ruttu lahti rullida ja ennast katta (sellega pidevalt liikudes on oht okstesse kinni jääda).

Patrull-laagris varjualust tehes kata telkmantel ghillie-tekiga, et maskeerida oma majutuskohta.

Kõik autojuhid peavad omama maskeerimisvõrku ja maskeerima masina maastikul, kui peatus kestab kauem kui tunni; liikuma, parkima ja paiknema hajutatult, vahedega vähemalt kolm masinapikkust.

Maskeerimine on pidev tegevus. Liikudes ühest metsatüübist teise, vaheta taimestik kiivri, oma varustuse ja iseenda küljes. Lõika taimestikku, ära rebi juurtega maast, see jätab sinust jälje.

      • enda maskeerimine
      • valenimede kasutamine
      • kontakti vältimine võõraste isikutega
      • varustuse maskeerimine
      • oma suuna vaatlemine
      • uute liikmete järelevalve
      • maastikumudelite hävitamine
      • käsu pähe õppimine
      • hajutatud liikumine
      • pimedas tegutsemine

      Elektroonilise jalajälje vähendamine

      Olla avastatud tähendab olla sihitatud, tähendab olla tapetud.

      USA merejalaväelaste operatsioonide kontseptsioon 2016

      Raadiojaam võib su tappa. Sidevahendite, kuid ka teiste elektrooniliste vahendite kasutamine tekitab inimkõrvale kuuldamatuid „karjeid“, mida aga vastase signaalluurevahendid kuulevad kauge maa tagant. Satelliidid, luurelennukid, droonid ja maapealsed radarid on vastase tavapärased ja pidevad jälgimisvahendid, mis töötavad võrgus, et täpselt määrata vaenuliku signaalitekitaja asukoht maastikul. Kui see asukoht on leitud, antakse sinna kaudtulevahenditega täppistuld või saadetakse püüdjad haarangut sooritama.

      Kõik elektroonilised vahendid kiirgavad raadiosignaali, raadiojaamad kõige tugevamalt. Selleks, et vältida avastamist vastase elektroonilise luure poolt, tuleb hoida oma elektrooniline jalajälg võimalikult väike. Raadio kasutamist aitab minimeerida eelkõige hea planeerimine. Teiseks tuleb välja lülitada kõik seadmed, mida parajasti ei kasutata.

      a. Elektroonilise jalajälje protokoll EMCON

      Vajaliku elektroonilise distsipliini hoidmiseks on mõistlik kasutada elektroonilise jalajälje protokolli EMCON (Electronic Emission Control). Protokoll määrab elektrooniliste vahendite kasutamise korra ja sellest peavad kõik allüksused kinni pidama.

      b. Elektroonilise jalajälje vähendamine

      1. Ülesannet planeerides vähenda raadiote ja muude elektrooniliste vahendite kasutamist nii palju kui võimalik – vähem „ole valmis“ ülesandeid, vähem ettekandeid, vähem edastatavaid kontrollmeetmeid.
      2. Koosta ka raadio ja muude elektrooniliste vahendite kasutamise plaan. Kirjuta välja või märgi juurde, millal ja kus on tingimata tarvis raadio teel infot või juhiseid anda, millal lendab droon jne. Anna oma lahinguplaan võitlejatele nii hästi kui võimalik, et viia raadio teel juhendamine või ettekandmine miinimumi.
      3. Võrdle oma plaani ülesande täitmiseks vajaliku EMCONi protokolliga. Kui plaan nõuab rohkem elektrooniliste vahendite kasutamist, siis leia alternatiivsed lahendused juhtimiseks, selle asemel et rikkuda EMCONi protokolli.
      4. Määra olulistele käsklustele ja nõutud infoedastusele koodsõnad, et eetriaeg oleks nii lühike kui võimalik. Mida lühem eetriaeg, seda parem. Pikema sõnumi korral tee saatele minekus iga 3–5 sekundi tagant paus. Lõika maha tarbetu jutt – lühikesed ja lihtsad kutsungid, lakoonilised sõnumid.
      5. Koodsõnad määra sellised, mis seostuvad olukorraga. Kahesõnalised või liitsõnalised ja konsonandiga algavad koodsõnad jäävad paremini meelde (nt „Kontakt-kontakt“ – ootamatu tulekontakt vastasega, ole valmis edasisteks juhisteks või tegutse nii, nagu selles olukorras plaanisime; „Hiline koidik“ – ootamatu takistus, ei jõua plaanitud ajaks positsioonile, anna ka eeldatav aeg, nt +10 ehk hilined 10 minutit; „Pesakast“ – kohal ettenähtud positsioonil, valmis ülesandeks; „Madal muru“ – kontakti keeld (vale sihtmärk, tsiviilisikud, liiga suur vastane), kõik hoiavad ennast varjus ja ootavad; „Jackpot“ – sihtmärk kinnitatud, plaan jõus, kõik valmis tegutsemiseks; „Rokenroll“ – tuld!; „Murtud nool“ – ülekaaluka vastase rünnakut ei saa tagasi lüüa, kõik eemalduvad kohe, kaudtuli oma viimasele positsioonile). Kui ülesanne on ühine, anna oma raadio teel edastatavad koodsõnad ka kõrgemale, et saada vajalikku toetust, vältida segaduse tekkimist või millegi vääriti mõistmist.
      6. Veendu käsku andes, et kõik saavad aru elektrooniliste vahendite kasutamise plaanist ja piirangutest ning teavad, mida koodsõnad tähendavad. Kui oled määranud alternatiivsed signaalid (signaalrakett, plahvatus, tule avamine, suits vms), siis rõhuta nende tähendust plaani andes. Arvesta alati sellega, et vastane on võimeline segama ja maha suruma kogu su raadiosidet – plaani igale raadiojuhisele ka alternatiivsed signaalid või ajalised täitmisnõuded.
      7. Piirangud raadioside kasutamisel on olulised eelkõige paiknemisel ja ülesandele liikumisel. Lahingu ajal vastane nagunii juba teab, kus sa oled – temaga kontaktis (v.a vahetu tulekontaktita varitsus) –, kuid ka siis tuleb vältida pikki eetrijuhiseid ning anda infot ja juhiseid koodsõnadega, et hoida eeter võimalikult vaba hädavajalikuks infovahetuseks.
      Elektromagnetilise (EM) signaali jalajälje intensiivsus
      1. Liigu ära kohast, kust eetrisse läksid. Kui vastane fikseeriski su asukoha ja saatis raketi või mürsud teele, siis sina ära ole enam selles alas. Alati, kui kahtled, liigu. Kui on vaja luua raadioside väljaspool kontakti, siis liigu jaamaga üksusest vähemalt 300 m kaugusele, enne kui saatele lähed.
      2. Optimeeri ja varja. Kasuta saatele minnes vaid vajalikku võimsust, varja antennid vastase suunast looduslike tõkete või majaseinte taha. Kasuta suundantenne.
      3. Harjuta, harjuta, harjuta. Iga ülesande õnnestumise aluseks on lisaks heale käsule ka tegevuste läbiharjutamine. Kus iganes võimalik, harjuta kogu allüksusega läbi vähendatud vahedega liikumine (tagades siiski julgestuse). Kui see pole võimalik, siis tee seda vähemalt allüksuste juhtidega (rühmapealik jaopealikega, jaopealik meeskonnapealikega), kasutades koodsõnu ja rõhutades teisi plaanitud signaale. Kuitahes hea plaan on juba ette määratud läbikukkumisele, kui seda on nõrgalt harjutatud.

      c. Arvutite ja tahvlite elektroonilise jalajälje vähendamine

      1. Lülita seade välja, kui seda ei kasuta, mitte ära hoia ooteseisundis.
      2. Keela kõik juhtmevabad ühendused (3/4/5G, WLAN, Bluetooth).
      3. Keela kõik ebavajalikud pordid, eriti USB, et vähendada väliste seadmete ühendamist.
      4. Turva ligipääs seadmele, et keegi kogemata või pahatahtlikult ei saaks seda kasutada.

      d. Sõjaolukorras rangelt mittesoovitatavad seadmed

      1. Mobiiltelefonid – reedavad asukoha, on hõlpsalt pealtkuulatavad ja sissemurtavad. Nutitelefonid koguvad ajalugu oma asukohtadest, salvestavad pilte ja muud olulist infot. Kõik see on vastasele ligipääsetav.
      2. Nuti- ja spordikellad – jätavad madala võimsusega elektroonilise jälje, salvestavad mitmesuguseid andmeid.
      3. Tsiviilkäsiraadiojaamad – töötavad avatud võrgus ja on kõigile pealtkuulatavad, lihtne positsioneerida.

      e. Lendavate droonide kasutamine

      1. Lülita droon välja, kui seda ei kasuta, eemalda akud.
      2. Lennuta drooni nii, et vastane seda ei näe ega kuule, siis ei pruugi ta hakata elektroonilise luure vahenditega drooni juhti otsima.
      3. Leia juhtimiseks vastase eest varjatud koht kas loodusliku takistuse või hoone taga, et vähendada elektroonilist jalajälge. Drooni juhtimine põhjustab seda vähe, kuid droonilt saadetud videosignaalid on märgatavad. Väldi selliseid kohti, mida vastane võiks pidada ilmselgeks drooni juhtimise kohaks.
      4. Maanda droon mujale kui stardikohta. Põhimõte on sama, nagu oma kaudtulega – lasksid ära, liigu uude kohta. Liigu ise uude maandumiskohta või saada sinna valmis kaaslane, kes drooni üles korjab.

      f. Tsiviilsõidukite elektroonilise jälje vähendamine

      1. Kui sõidukil on GSM-kaart või muu automaatne saatja (elektroonilise logi edastamine tootjale, SOS-signaali saatja õnnetuse korral vms), siis keela need seadetest.
      2. Lülita välja GPS-saatja.
      3. Eemalda RFID-kiibid (kui on). Need on kas aktiivsed või passiivsed raadiotuvastuskleebised, mida kasutatakse automaatväravate avamisel ja kiirteede pileti lugemisel (suurematest riikidest pärit kasutatud autodel). Tavaliselt asuvad need tuuleklaasil.
      4. Hoia autoraadio väljas, eemalda antenn.
      5. Ära pargi autosid kitsale alale kokku, hajuta nad looduslike takistuste või hoonete juurde ja maskeeri.

      g. Elektrigeneraatorite elektroonilise jälje vähendamine

      1. Paigalda generaator kas hoonesse või maapinnalohku; kaeva maasse. See vähendab oluliselt elektroonilise jälje levikut, kuid summutab ka müra ja vähendab soojussignaali.
      2. Valmista varikatus – kui võimalik, siis infrapunatermokattest. Lisaks elektroonilise jälje vähendamisele varjab see generaatorit ka termovaatlusseadmete eest.
      3. Ära koorma generaatorit rohkem kui 80% ulatuses selle nimivõimsusest. See hoiab elektroonilise jälje väikese ja pikendab ka generaatori eluiga.
      4. Kui vajalikku voolu annab mitu generaatorit, siis hajuta generaatorid alale, mitte ära paiguta neid lähestikku.

      h. Radari elektroonilise jälje vähendamine

      1. Radar tekitab suure elektroonilise jälje, mida on peaaegu võimatu vähendada, kuid radarit saab elus hoida õigete tegutsemismeetoditega.
      2. Muuda pidevalt radari opereerimisaegu ja -kohti, ära lase tekkida ettearvataval mustril.
      3. Liiguta radarit pärast iga skaneerimisperioodi või kui vastase lennuvahend on lähenenud 200 km raadiusse radarist.
      4. Kooskõlasta ja kata vaatlusala teiste radaritega, võimalusel nii, et üks vahetab positsiooni, teine jälgib.
      5. Jälgimispeatuses hajuta radar, saatemasinad ja monitorid omavahel; radiatsioonivastane rakett lukustub radari antennile.

      Märkus: Suurim oht radarile on radiatsioonivastane rakett vastase lennukilt. Vene õhk-maa rakett KH-58 tabab sihtmärki kuni 200 km kauguselt, kui lennuk on kõrgemal kui 10 km, ja lendab kiirusega 4200 km/h. Seega 200 km kauguselt jõuab rakett sihtmärgile ligikaudu 3 minutiga. Kui radar registreerib raketilasu lennukilt, tuleb eeldada, et see on sihitud radarile. Lülita radar kohe välja ja liigu alast eemale. Rakett liigub viimase signaali kohta ega saa väljalülitatud radarit jälitada.

      Ära lülita radarit enne sisse, kui oled uues kohas. On olemas ka õhus tiirlevaid ja ootavaid rakette ning droone, mis ootavad mingi aja, kuni sihtmärk jälle aktiivseks muutub, ja ründavad siis. Seega veendu alati taeva ohutuses, enne kui radari uuesti sisse lülitad.

      Vastase elektroonilise võitluse vahendid võivad kergelt segada GPS-signaali. Seega ei saa vastase üksuse läheduses GPSi asukohamäärangule kindel olla. Oma alati kaarti, kas paberil või passiivselt elektroonilist, et asukohta määrata. GPS-signaali segamist saab vähendada, kui paigutada GPS-vastuvõtja maapinnalohku või pealt avatud metalltünni, mis varjestab maapinnalt leviva segava signaali ja võimaldab lugeda õigeid andmeid satelliitidelt.

      Kokkuvõte

      • Olukorrateadlikkus on kõik kogutud ja analüüsitud info vastase, alas viibivate oma üksuste, tsiviilisikute, maastiku ja ilmaolude kohta.
      • Tänapäeva sõja loomulik osa on 4D ehk neljadimensiooniline vaatlussuund – vastase tegevuste ja asukohtade määramiseks kasutatakse elektromagnetvälja.
      • Ülesandest ja selle detailidest räägitakse üksnes nendega, kes on ülesandega seotud. Oma ülesannet varjatakse kõikide võõraste isikute, lähedaste aga ka teiste oma üksuste eest.
      • Ülesande täitmisel on kasutusel oma tekitatud valguse, soojuse, heli, prahi ja liikumiste peitmise tehnikad.
      • Elektrooniline jalajälg tuleb hoida võimalikult väike. Kõik seadmed, mida parajasti ei kasutata, tuleb välja lülitada.
      Palun oota