Kas oled kunagi mõelnud, kust need arvud tulevad, mida me aastaarvudena kasutame? Ehk et kust me teame, et on näiteks aasta 2025? See on seotud ühe Vana-Rooma riigi aladel elanud inimesega, kelle nimi oli Jeesus. Nimelt on Jeesus Kristus ja tema teod temasse uskujate ehk kristlaste jaoks väga olulised. Kristlased usuvad, et Jeesus on jumala poeg ning Piiblisse kirja pandud pärimus tema imetegudest on püha. Just tema järgi jaotamegi mineviku kaheks suureks osaks. Aega, mis oli enne Jeesus Kristuse sündi, nimetatakse enne Kristust (eKr), ja aega, mis on pärast tema sündi, nimetatakse peale Kristust (pKr). Mõlemat pidi lähevad numbrid ise suunas.
Just nagu aastate arvestus, nii on ka sajandite[mõiste: Sajand – saja aasta pikkune ajavahemik] arvestus seotud Kristuse sünniga. Meil on praegu 21. sajand seetõttu, et Jeesuse sündimise ajast on mööda läinud rohkem kui 20 sajandit ehk üle 2000 aasta.
ABISTAVAD SÕNASELETUSED
Sajand – saja aasta pikkune ajavahemik
Jeesuse sündimise hetkel tema järgi keegi aega muidugi ei arvestanud. See idee tuli alles sadu aastaid hiljem. Seetõttu need õpetlased, kes arvutamise eest vastutasid, eksisid pisut numbritega. Huvitaval kombel arvavad tänapäeva ajaloolased, et tegelikult sündis Jeesus kuus kuni neli aastat enne meie ajaarvamist. Ehk Kristus sündis kuus kuni neli aastat enne Kristust!
Mitte kogu maailm ei arvesta aega samamoodi nagu meie, kristliku ajaarvamise järgi. Näiteks juudid oma aega Jeesuse järgi ei arvesta. Juutidel on täitsa oma ajaarvamine. Selle alguspunkt ei ole mitte Jeesuse sünd, vaid hoopis maailma loomise hetk, mis on kirjas nende pühakirjas. Ehk kui Eesti riigis on aasta 2025, siis nii siin kui üle maailma elavate usklike juutide jaoks on hoopis aasta 5785.
Moslemite ehk islamiusuliste jaoks on aga samal ajal hoopis aasta 1447. Just nagu kristlased, peavad ka moslemid Jeesust oluliseks. Kuid kui kristlased usuvad, et Jeesus oli Jumala poeg, siis moslemid nii ei arva. Nende jaoks on Jeesus Jumala sõnumi edastaja ehk prohvet[mõiste: Prohvet – inimene, kes vahendab Jumala sõnumit.]. Temast olulisemaks prohvetiks peavad nad aga meest, kelle nimi oli Muhamed. Seetõttu ei arvesta nad oma aega mitte Jeesuse sünnist, vaid hoopis sellest hetkest, mil Muhamed ja tema järgijad olid sunnitud Meka linnast ära kolima Mediinasse. Just prohvet Muhamedi järgi öeldakse islamiusuliste ehk moslemite kohta mõnikord ka muhameedlased.
ABISTAVAD SÕNASELETUSED
Prohvet – inimene, kes vahendab Jumala sõnumit.
Vaata videot:
MÕTLEME KOOS
- Miks me vajame aastaarve?
- Kas meie elame praegu ajas enne Kristust või peale Kristust?
- Nimeta juba õpitud peatükkidest mõni sündmus, mis toimus enne Kristust.
- Kui pikk aeg on sajand? Mitu aastat selles on?
- Mitmendal sajandil meie praegu elame?
- Kata korraks sajandite skeem kätega kinni ja vasta, mitmes sajand on aastad 401–500 eKr? Aga 601–700 pKr?
- Mille järgi arvestavad aega kristlased, mille järgi juudid ja mille järgi moslemid?
- Millest videos räägiti?
