KRONOLOOGIA

Vana-Roomast pärineb mõiste „sajand” ja sealt pärinevad ka Rooma numbrid, millega nii sajandeid kui järjekorranumbreid märkida. Näiteks Inglise kuninganna Elizabeth II oli teine Inglise kuninganna, kel nimeks Elizabeth. Kuningas Charles III on aga kolmas Inglise kuningas, kel nimeks Charles. Rooma numbreid kasutatakse ka koolis, et klasse eristada. Nagu isegi hästi tead, ei ole I a klass päris sama, mis V a klass. Ka inimestele suurte teenete eest antavaid riiklikke aurahasid ehk ordeneid[mõiste: Orden – autasu, mille inimene saab riigilt siis, kui ta on teinud midagi olulist riigi või selle kodanike heaks.] eristata­kse klassidega, mida omakorda märgitakse just Rooma numbritega. Näiteks Valgetähe teenetemärgil on I, II, III, IV ja V klass.

Igapäevaelus kasutame palju sagedamini aga hoopis Araabia numbreid: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9. Need numbrid on Rooma numbritest uuemad ja leiutati hoopis Indias 6. ja 7. sajandil, ehk umbes 1500 aastat tagasi. Pikalt ei teadnud eurooplased nendest numbritest mitte midagi. Seoses kaubavahetusega hakkasid need aga vaikselt Aasiast väljapoole levima.

Numbritega 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 oli väga mõnus arvutada. Kui mõnes piirkonnas need endale juba selgeks tehti, siis harilikult jätkati nende pruukimist. Euroopasse jõudsid need numbrid suure hilinemisega alles 12. sajandil ehk teekond Indiast kestis ligikaudu 600 aastat. Miks see nii kaua aega võttis? Toona ei olnud ju veel elektrit, telefoniühendust ega internetti ning igasuguste uuenduste omaksvõtmisega läks lihtsalt kauem aega. Kui need numbrid on Indiast pärit, miks me neid siis India numbri­tena ei tunne, vaid kutsume hoopis Araabia numbriteks?

Põhjus on lihtne ja seotud inimeste ning asjade liikumisega. India on Euroopast kaugel ja seetõttu ei tulnud numbrid sealt siia otse, vaid kõigepealt õppisid neid kasutama araabia rahvad, kes neid eurooplastele tutvustasid. Seetõttu kutsumegi neid numbreid Araabia numbriteks. Ilma nende numbrite laia levikuta ei pruugiks meil olla olemas ei arvuteid ega internetti ning maailm oleks ilmselt üsna teistsugune.

Miks aga üldse läheb vaja aastaarve? Kui mingi sündmuse kohta panna kirja, et see toimus eile, siis see lause on tõsi vaid kirjapanemise hetkel ja loetud tunnid hiljem. Juba järgmisel päeval oleks see lause täitsa vale, sest sel hetkel ei saaks enam öelda, et asi toimus eile, vaid peaks ütlema, et asi toimus üleeile jne.

Aastaarvud on nagu kindlad ankrud, mis hoiavad teemasid ja sündmusi paigal, et neist oleks võimalik kõigil arusaadavalt rääkida nii täna, homme kui kasvõi saja aasta pärast. Oma ajalooõpikust ja töövihikust oled saanud juba päris palju teada minevikus toimunud sündmustest. Neist võib moodustada ka kronoloogiaid. Selliseid ajalisi järjestusi saab koostada iga­­suguste ajalooliste sündmuste kohta.

1. Kust on pärit Rooma numbrid? Millal me neid kasutame ja miks?
2. Kust on päris Araabia numbrid ja kuidas need meieni jõudsid?
3. Ütle oma sõnadega, mis on kronoloogia. Võid selgitamisel kasutada näiteid oma elust.
4. Mõelge klassiga välja vähemalt kolm huvitavat ja lõbusat teemat, mille kohta võiks koostada kronoloogia. Seejärel võtke pisut aega, et omaette iga teema jaoks olulisi aastaarve meenutada või internetist otsida. Kui igaühel on valitud teema kohta vähemalt kolm aastaarvu kirjas, siis võrrelge neid omavahel. Kirjutage need ka tahvlile. Mitu rida teie kronoloogiasse tuli?
5. Proovige sama harjutust teha ka väiksemate ajaühikutega, nagu näiteks kuupäev või kellaaeg. Koostage kronoloogia oma klassi eelmise nädala sündmustest või tänase päeva jooksul toimunust. Võite koostada kronoloogia isegi sellest, mis on toimunud tänase ajalootunni jooksul. Mitu rida teie kronoloogiasse tuli?
6. Nüüd võtke koos klassiga ette üks väljakutse, et meenutada peatükis õpitut. Pange oranžis kastis olev kronoloogia ümber nii, et aastaarvude asemel oleksid hoopis sajandid. Ärge unustage ka lisamast, kas tegemist on sajandiga enne või pärast Kristust.