Vana ja uus
Vana maja kõrvale kerkis tasapisi uus. See kasvas ja kasvas. Kümme korrust oli juba valmis. Paistis aga, et uuele majale oli sellest veel vähe. Varsti läks vanal majal korruste lugemine sassi. See pole muidugi mingi ime, kui sa palju üle kümne lugeda ei oskagi.
Mida suuremaks uus maja kerkis, seda pisemana tundis end vana. Ta oli ju vaid ühekorruseline ja puust. Nojah, kelder ja pööning olid tal ka, aga neid vist korrusteks ei loeta. Nüüd tundus tühine seegi, et ühte keldrinurka oli tal peidetud väike varandus ja et põnevat kraami leidus pööningulgi. Uue ja uhke maja kõrval näis see kõik äkki naeruväärne.
Vana maja mõtles ja mõtles. Et miks ikka üks maja tõuseb pilvedeni, aga teine vajub vaat et maadligi ja muudkui luitub. Et kus see õiglus siin on. Et nii pole ikka aus. Et ... Viimaks võttis ta julguse kokku ja küsis:
„Kuule, pikk, ega sa oska öelda, miks mõni kasvab kõrgeks nagu sina ja mõni peab jääma madalaks nagu mina?“
„Oskan küll,“ kostis kusagilt pilvede alt.
„Noh, miks siis?“ küsis vana maja juba julgemalt. Uue maja hääl oli ju päris lahke.
„Põhjus on väga lihtne,“ teadis uus. „Sa ju suitsetad.“
Henno Käo, „Printsuss“- Mida selles loos vastandatakse?
- Mida tähendab lause, et vana maja suitsetab?
- Loe ette tekstis ära märgitud sõnapaarid. Kuidas selliseid paare nagu uus-vana, kõrge-madal, must-valge jne nimetatakse?
Vastandliku tähendusega sõnu nimetatakse antonüümideks ehk vastandsõnadeks.
Millal kasutatakse vastandsõnu?
Vastandeid läheb vaja, kui me mõtleme, nähtusi kirjeldame, seletame või võrdleme.
Vastandite kaudu saab näiteks tutvustada uusi mõisteid.
Korrutamine on teil selge. Nüüd õpime ka jagamist.
Loomad ja taimed on elusloodus, kivimid ja vesi on aga eluta loodus.
Lühikesed häälikud kirjutame ühe tähega, pikad kahe tähega.
Vastandust kasutatakse sageli ka vanasõnades. Märgi sõnad, millest moodustuvad vastandpaarid.
Küsimusi ja ülesandeid
Põhjus on väga keeruline ().
Uue () maja hääl oli päris kuri ().
Nüüd tundus tähtis () seegi, et pööningul leidus igavat () kraami.
Keldrisse oli peidetud suur () varandus.
Kuule, lühike (), ega sa oska öelda, miks mõni kasvab madalaks () nagu mina.
2. Vastandpilt
Milliste sõnadega on kirjeldatud pildil kujutatud poissi? Mõtle sõnadele vastandsõnad ja kirjelda, milline võiks olla selle poisi vastand. Joonista selline tegelane vihikusse.
- näide: arg – julge
- noor –
- kõhn –
- pikk –
- blond –
- kurb –
3. Kirjuta ja loe
- Kirjuta lühike jutt, kasutades sõnu tüdruk, arg, ingel, päev, rumal, linn, suvi, kool, ilus, tõde, rõõmus, suur, kaotama, nutma. Kirjuta need sõnad trükitähtedega.
- Vahetage pinginaabriga oma jutud ja lugege tekstid ette nii, et kasutate trükitähtedega kirjutatud sõnade asemel nende vastandsõnu. Kuidas lood muutuvad?
NUPUTA!
Kui vahetad lauses kõik sõnad, siis ei pruugi lause tähendus olla vastupidine. Kuidas saaksid muuta nende lausete tähenduse vastupidiseks? Proovi leida mitu võimalust.
Öö on pime.
Lagi on musta värvi.
- Näitleja seisis paksu kardina taga.
- Mõni onu on päris paks.
- Ema keedetud hernesupp on alati väga paks.
- Meie maja on madal.
- Kalda ääres oli vesi väga madal.
- Mu vend on minust vanem.
- Tema jalgratas on vanem kui minu oma.
- Proual oli seljas peen kleit.
- Liivakellas oli peen liiv.
