Kokkuvõte
Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga, neutronitel laeng puudub, seetõttu on tuum positiivse laenguga. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, milles liiguvad negatiivse laenguga elektronid. Tuumast kaugeimat elektronidega täidetud kihti nimetatakse väliskihiks. Väliskihis saab olla maksimaalselt 8 elektroni, erandiks on 1. elektronkiht, kuhu mahub maksimaalselt 2 elektroni. Väliskihi kaheksat elektroni nimetatakse elektronoktetiks. Aatomi elektronkatte ehitust kirjeldab elektronskeem.
Aatom on laenguta ehk neutraalne osake, sest selles on võrdne arv prootoneid ja elektrone. Aatomile annavad massi põhiliselt prootonid ja neutronid. Aatommass (Ar) on aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Osake | Asukoht aatomis | Mass amü | Laeng | Tähis |
Prooton | Tuum | 1 | +1 | p |
Neutron | Tuum | 1 | 0 | n |
Elektron | Elektronkate | 0,0005 | –1 | e– |
Ühesuguse prootonite arvuga aatomite liiki nimetatakse keemiliseks elemendiks. Igale keemilisele
elemendile on antud nimetus ja tähis.
Ühetähelisi tähiseid võib nimetada ühetäheliselt, kahetähelisi
vastava keemilise elemendi nimetusega. Keemilistel elementidel võib esineda palju isotoope.
Isotoobid on sama prootonite arvu, kuid erineva
neutronite arvuga aatomid.
Keemilised elemendid on aatomi ehituse perioodilisuse järgi paigutatud perioodilisustabelisse. Igal elemendil on selles kindel koht. Prootonite arvu aatomituumas ja ühtlasi elemendi järjenumbrit perioodilisustabelis nimetatakse aatomnumbriks (tähis Z). Perioodilisustabel koosneb rühmadest ja perioodidest. Rühmad jaotuvad A- ja B-rühmadeks. A-rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. B-rühmades asuvaid metallilisi elemente nimetatakse siirdemetallideks. Samasse rühma kuuluvatel elementidel on sarnased omadused. Perioodi number näitab elektronkihtide arvu aatomis. Perioodilisustabelis eristatakse tavaliselt kolme suurt elementide gruppi: metallilised ja mittemetallilised elemendid ning väärisgaasid.
(tähistatud helelillaga) nimetatakse siirdemetallideks ja VIIA rühma mittemetalle nimetatakse halogeenideks.
Mõisted
Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb positiivse laenguga aatomituumast ja negatiivse laenguga elektronkattest.
Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus; keemia olulisemad mudelid kujutavad aatomeid ja molekule.
Aatomituum on aatomi osa, mis koosneb prootonitest ja neutronitest.
Prooton (p) on positiivse laenguga (+1) tuumaosake.
Neutron (n) on neutraalne ehk laenguta (0) tuumaosake.
Elektronkate on aatomituuma ümbritsev ala, mille moodustavad kiiresti liikuvad elektronid.
Elektron (e−) on negatiivse laenguga (−1) osake.
Aatommass (Ar) on aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Keemiline element on kindla prootonite arvuga aatomite liik.
Lihtaine on aine, mis koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.
Isotoobid on sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid; isotoopidel on erinev aatommass.
Elektronkiht on elektronkatte osa, milles liiguvad elektronid.
Väliskiht ehk väline elektronkiht on elektronkiht, mille moodustavad aatomituumast kõige kaugemal paiknevad elektronid.
Väärisgaasid on VIIIA rühma elemendid, mille aatomite väline elektronkiht on elektronidega täielikult täitunud.
Elektronoktett on aatomi välise elektronkihi 8 elektroni.
Perioodilisustabel on tabel, kus keemilised elemendid on paigutatud süsteemselt aatomi ehituse perioodilisuse järgi.
Aatomnumber (Z) tähistab prootonite arvu aatomituumas ja keemilise elemendi järjenumbrit perioodilisustabelis.
Rühm on perioodilisustabeli veerg, mille moodustavad sarnaste omadustega elemendid.
Periood on perioodilisustabeli rida, mille moodustavad elemendid, mille aatomite elektonkihtide arv on sama mis perioodi number.
Perioodilisustabelis eristatakse tavaliselt kolme suurt elementide gruppi: metallilised ja mittemetallilised elemendid ning väärisgaasid.
Elektronskeem on aatomi elektronkatte mudel, mis näitab aatomi tuumalaengut, elektronkihte ja nendes liikuvate elektronide arvu.
Teadmiste kontroll
- tuumaosakeste kujutamiseks?
- elektronkatte kihilise ehituse kujutamiseks?
- aine ehituse kujutamiseks?
- keemilise sideme tekkimise selgitamiseks?
Aatomituum koosneb kahte liiki osakestest: on positiivse laenguga ja on laenguta tuumaosake. Tuuma ümber liiguvad negatiivse laenguga , mida on sama palju, kui on tuumas . Keemilise elemendi määrab tuumas olevate arv. Näiteks kui tuumas on 6 , siis on see keemiline element . Selle elemendi on 12.
- Element tähisega Ag.
- Element, mille aatomis on 17 prootonit.
- 18. element perioodilisustabelis.
- VIIA rühma esimene element.
- Element, mille aatomis on 31 elektroni.
- IVA rühma ja 5. perioodi element.
- 27. element perioodilisustabelis.
- Element tähisega Sb.
- Element, mille aatommass on ligikaudu 75.
- 2. perioodi kolmas element.
Alumiinium Al: +13|2) 8) 3)
Berüllium :|
Neoon :|
Kaalium :|
Räni :|
Gallium :|
- Elemendi aatomis on 5 elektroni.
- Elemendi aatomis on 4 prootonit.
- Elemendi aatomis on 5 neutronit.
- Elemendi aatommass on 4.
- Elemendi aatommass on 8.
- Elemendi aatommass on 9.
- Element asub perioodilisustabeli 2. perioodis.
- Element asub perioodilisustabeli IIB rühmas.
Aatomituuma ümbritsev ala
Kordamisküsimused ja -ülesanded
- Kuidas nimetatakse üliväikest aineosakest, mis koosneb positiivse laenguga aatomituumast ja negatiivse laenguga elektronkattest?
- Milleks kasutatakse keemias mudeleid?
- Kirjelda erinevaid aatomimudeleid ja nende kasutusalasid.
- Millise kuulsa keemiku loodud aatomimudelit kasutatakse veel tänapäevalgi aatomi ehituse õppimiseks? Miks?
- Kui suured on aatomid?
- Kirjelda aatomi ehitust.
- Kui suure osa aatomi massist moodustavad tuumaosakesed?
- Kirjelda neutronit (asukoht aatomis, laeng ja mass).
- Milline on aatomi laeng tervikuna? Mitu elektroni on aatomis, kui tuum koosneb a) 17 prootonist ja 17 neutronist, b) 92 prootonist ja 143 neutronist?
- Mis on aatommass (Ar) ? Kui suur on hapniku aatommass, kui see koosneb 8 prootonist, 8 neutronist ja 8 elektronist?
- Seleta mõistet „keemiline element“. Too kolm näidet.
- Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad keemiline element ja lihtaine?
- Kuidas tähistatakse keemilisi elemente? Too kaks näidet keemilise elemendi tähistuse kohta.
- Kirjuta järgmiste keemiliste elementide tähised: a) naatrium, b) kroom, c) raud, d) jood, e) fosfor, f) argoon.
- Milliseid keemilisi elemente tähistatakse järgmiselt: H, S, O, He, Ca, Al?
- Kirjelda vesiniku isotoopide põhjal, mille poolest isotoobid sarnanevad ja mille poolest erinevad.
- Mis on elektronkiht? Mitu elektronkihti võib aatomil maksimaalselt olla?
- Kirjelda elektronkatte kihilist ehitust ja elektronide jaotumist elektronkihtidesse.
- Mida nimetatakse elektronoktetiks? Miks on see oluline?
- Mille alusel on keemilised elemendid perioodilisustabelis järjestatud?
- Mida näitab aatomnumber (Z) perioodilisustabelis? Mitu elektroni on järgmiste elementide elektronkattes: a) süsinik (Z = 6), b) jood (Z = 53), c) elavhõbe (Z = 80)?
- Mitu põhirühma on perioodilisustabelis? Mida näitab põhirühma number?
- Mitmeks perioodiks on perioodilisustabel jaotatud? Mida näitab perioodi number?
- Mitu elektronkihti ja väliskihi elektroni on järgmistel elementidel: a) väävel, b) liitium, c) kaltsium, d) radoon?
- Millistesse gruppidesse jaotatakse keemilised elemendid perioodilisustabelis?
- Mis on elektronskeem? Koosta järgmiste elementide elektronskeem: a) boor, b) neoon, c) magneesium, d) väävel.
