Vee ja muude ainete vastastiktoime

  • Millised on vee ja teiste ainete vastastiktoimed?
  • Millised ained märguvad?
  • Mis on pundumine?

Vetthülgav materjal

Varem oleks olnud raske uskuda, et vihma­sajus võiksid jääda riided ja jalanõud täiesti kuivaks. Teadlased on aga aasta­kümnete jooksul välja töötanud mitu materjali, millelt vee­tilgad ja pori kergelt maha voolavad. Üheks selliseks on super­hüdrofoobne katte­aine Ultra-Ever Dry, mida saab peaaegu igale materjalile kanda ja millelt voolavad maha nii vee-, pori- kui ka õlipiisad.

Kui ratas oleks kaetud superhüdrofoobse ainega, voolaks pori sellelt maha ja ratas oleks puhas.

Vee „sõbrad“ ja „vaenlased“

Puuvillane särk ja töötlemata puit muutuvad veega kokku puutudes niiskeks. Nii puuvill kui ka puit koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloos on hüdrofiilne ehk vee­lembene (kr hydro – vesi, philos – sõber, lembus) materjal. Hüdrofiilse aine osakeste ja veemolekulide vahel esineb märgatav vastastiktoime, need tõmbuvad üksteise poole. Hüdrofiilsed ained märguvad, punduvad või lahustuvad.

Kile, plasti ja kummi pealt veerevad veetilgad maha. Need materjalid on enamasti hüdrofoobsed ehk vett­hülgavad (kr phobos – kartus). Hüdrofoobse aine osakeste ja vee­molekulide vahel märgatavat vastastik­toimet peaaegu pole. Tasasel vetthülgaval pinnal võtab veetilk keraja kuju, kuna vee­molekulide oma­vaheline vastastiktoime on suurem kui hüdrofoobse pinna ja vee­molekulide vastastiktoime.

Niiskete ruumide, näiteks vannitoa seinad kaetakse hüdrofoobsete materjalidega.

Mõtle

Otsi internetist videoid ja pilte selle kohta, kuidas toimib super­hüdrofoobne katteaine Ultra-Ever Dry.

  • Hüdrofiilne aine on veelembene aine.
  • Hüdrofiilne aine on vetthülgav aine.
  • Hüdrofiilse aine osakesed ja veemolekulid tõmbuvad üksteise poole.
  • Hüdrofiilse aine osakesed ja veemolekulid ei tõmbu üksteise poole.
  • Hüdrofiilne aine märgub.
  • Hüdrofiilne aine ei märgu.
  • Kätekuivatuspaber
  • Kumm
  • Puuvill
  • Plast
  • Kile
  • Puit
  • Küpsetuspaber
  • Papp

Märgumine

Märgumine on veetilga laiali­valgumine tahkel lahustumatul pinnal. Märguvad sellised pinnad, mis tõmbavad veemolekule tugevamini kui veemolekulid üksteist, näiteks klaas ja betoon. Kui puhta klaasi pinnale kukub veetilk, vajub see kiiresti laiali. Puuvill märgub kergesti ja nii võib puuvillase särgiga sporti tehes kergesti külma saada. Seetõttu on soovitatav treeningutel kanda spetsiaalsest materjalist spordiriideid, mis hoiavad keha kuivana.

Töötlemata puit on hüdrofiilne materjal ja märgub vee toimel.
Suled ei märgu, st veetilgad ei valgu sulgede pinnal laiali. Tänu sulgede hüdrofoobsusele ei puutu veelinnu nahk külma veega kokku ja lind saab oma kehasoojust paremini hoida.
  • Märgub
  • Ei märgu

Hüdrofiilsest ainest või materjalist peenikeses torus võib täheldada vee­samba tõusu. Seda nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vesi tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru. Kapillaarsust põhjustab peenikese toru ehk kapillaari sisepinna märgumine. Märgumist tõestab ka nõgusa meniski ehk vedeliku pinna tekkimine torus. Näiteks mulla­osakeste hüdrofiilsus ja nende vahel paiknevad õhumullid tagavad vee liikumise pinnases ülespoole. Kapillaarsuse tõttu saab vesi liikuda ka taimedes juurtest kuni kõige kõrgemate lehtedeni.

Kapillaarsust põhjustab peenikese toru ehk kapillaari sisepinna märgumine. Vesi tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru.
Kapillaarsus võimaldab veel taimedes liikuda juurtest kuni kõige kõrgemate lehtedeni.
Veneetsias on väga paljudel hoonetel veekahjustusi. Kapillaarsuse tõttu on uks kahjustunud veepiirist palju kõrgemalt.

Klaasvee toimel, plast. Seetõttu on vee pind klaastorus, plasttorus aga.

  • Torus diameetriga 1 mm
  • Torus diameetriga 5 mm

Pundumine

Osa hüdrofiilseid aineid imab endasse vett, mistõttu suurenevad aine mass ja ruumala. Sellist nähtust nimetatakse pundumiseks. Tavaliselt on punduv materjal väga poorne, näiteks paber ning mähkmetes kasutatav polü­akrülaat. Puidu võimet vett imada ja punduda tuleb silmas pidada ehitus­materjali valides. Kinga­karpidesse pannakse väikesed kotikesed silikageeli graanulitega, mis seovad vett ja nii ei kahjusta niiskus jalanõusid.

Tarretis sisaldab želatiini, mis vee toimel pundub.
Puit võib niiskuse tõttu punduda ja tekitada mitmesugust kahju.
Silikageel seob vett, graanulid punduvad ja nii ei kahjusta niiskus jalanõusid.
  • Tugev vastastiktoime veega
  • Hüdrofoobsus
  • Kõvadus
  • Suur poorsus
  • Suur tihedus

Lahustumine

Veesõbralikud ained võivad vees lahustuda ja moodustada lahuse, st ühtlase segu, mis koosneb lahustist ja selles jaotunud lahustunud ainest. Vesi on tähtis lahusti. Lahuseid, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesi­lahusteks. Ainete lahustumine vees põhineb aineosakeste vastastik­toimel vee­molekulidega. Eriti tugev vastastik­toime veega esineb paljudel ioonidest koosnevatel ainetel, näiteks sooladel.

C-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mida lisatakse nt lahustuvatesse tablettidesse.

Ma tean, et

  • Hüdrofiilsetel ainetel on märgatav vastastiktoime vee­molekulidega.
  • Hüdrofoobsetel ainetel ei ole vee­molekulidega märgatavat vastastik­toimet.
  • Märgumine on veetilga laiali­valgumine tahkel lahustumatul pinnal.
  • Pundumine on nähtus, mille korral materjal imab endasse vedelikku, mistõttu suureneb tema mass ja ruumala.
  • Lahus on lahusti ja lahustunud aine ühtlane segu.
  • Vesilahus on lahus, milles lahustiks on vesi.

Jätan meelde!

Küsimused ja ülesanded

  1. Mille poolest erinevad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed ained?
  2. Mida nimetatakse märgumiseks?
  3. Nimeta aineid, mis lahustuvad vees hästi.