Kordamine

Lühikokkuvõte

Looduses ei leidu kunagi täiesti puhast vett, sest vees on lahus­tunud näi­teks mitme­sugu­seid soo­lasid. Lahus­tunud kalt­siumi- ja magnee­siumi­soolad põhjus­tavad vee karedust. Kareda vee kuumu­tamisel ja keet­misel tekib keedu­nõu põhja ja sein­tele valge kalt­sium- ja magnee­sium­karbo­naadist sade ehk katla­kivi. Kütte­kehale set­tinud katla­kivi suuren­dab sead­me energia­kulu ja võib selle kasutus­kõlbma­tuks muuta. Eris­tatakse möödu­vat ja püsi­vat kare­dust.

Kareda vee kuumu­ta­misel sade­neb kütte­seadme pinna­le katla­kivi, mis põhjus­tab mit­meid prob­leeme, nt ummis­tuvad kütte­torud.

Mööduvat ehk karbonaat­set kare­dust põhjus­tavad kalt­sium- ja magnee­sium­vesinik­karbo­naat ning vett keetes on võim­alik nende soo­lade sisal­dust vähen­dada ehk vett pehmen­dada.

Püsivat ehk mitte­karbo­naatset kare­dust põhjus­tavad teised kalt­siumi- ja magnee­siumi­soolad, näiteks klo­riidid ja sul­faadid. Sellise vee pehmen­dami­seks kasu­tatak­se keemi­lisi meeto­deid, näiteks kasu­tatak­se ioon­vahe­teid või lisa­takse vee­pehmen­deid.

Inimtegevuse käigus satub loodu­sesse palju anor­gaani­lisi aineid, mis või­vad kesk­konda saas­tada. Saas­tunud kesk­kond ohus­tab elus­olen­dite, sh ini­meste ter­vist. Töös­tusest ja loodus­likest allika­test satu­vad õhku näi­teks happe­lised oksii­did (nt SO2 ja NO2), mis teki­tavad happe­sade­meid. Tööstu­sest ja inim­tege­vuse taga­järjel või­vad loodu­sesse sat­tuda mür­gised metalli­ühendid, näiteks plii-, kaad­miumi- ja elav­hõbeda­ühendid. Põllu­majan­duses kasuta­tavad väe­tised satu­vad parata­matult vee­kogu­desse ja see võib põhjus­tada vee­kogude rikas­tumist toite­elemen­tidega ehk eutro­feeru­mist.

Inimene on õppinud oma hüvan­guks kasu­tama pal­jusid loodus­likke ühen­deid. Loodus­likku ehitus­mater­jali, näiteks gra­niiti ja pae­kivi, tuleb enne töö­delda, et seda saaks ehitu­ses kasu­tada. Tehis­lik ehitus­mater­jal, nt tse­ment ja klaas, valmis­tatakse ena­masti loodus­likest toor­aine­test ja see vajab enne kasu­tamist põhja­likku tööt­lust.

Mõisted

  • Vee karedus on omadus, mis näi­tab lahus­tunud kalt­sium- ja mag­neesium­soolade sisal­dust vees.
  • Katlakivi on peamiselt karbonaa­tidest (CaCO3, MgCO3) koos­nev valge sade, mis tekib kareda vee kuumu­tamisel.
  • Vee pehmendamine on vee karedust põhjustavate kalt­sium- ja mag­neesium­soolade sisal­duse vähen­damine vees.
  • Keskkonna saastumine on kahjulike ainete sattu­mine ümbrit­sevasse kesk­konda inim­tegevuse taga­järjel.
  • Happesademed on tavalise vihmavee pH-st oluliselt madalama pH-ga (pH<5) sademed.
  • Eutrofeerumine on veekogu rikas­tumine toit­ainetega, eel­kõige fos­fori- ja läm­mas­tiku­ühenditega, mille tule­musena hak­kavad vohama veti­kad ja vee­taimed.
  • Mineraal on kivimite koos­tises olev loodus­likku pärit­olu kind­la keemi­lise koos­tise ja kristall­struk­tuuriga ühend või liht­aine.
  • Paekivi on peamiselt karbo­naatidest koos­nev halli­kas sette­kivim.
  • Tsement on sideaine, mis saadakse lubjakivi ja savi kuumu­tami­sel kõr­gel tempe­ratuuril.
  • Betoon on tugev mater­jal, mis saa­dakse tsement­mördile (tse­ment, liiv, vesi) kruu­sa või killus­tiku lisa­misel.
  • Klaas on aato­mite ebakorra­pärase paigu­tusega tahke, hari­likult läbi­paistev mater­jal, mis põhi­neb räni­diok­siidil.
  • Sulam on mitme metalli või metalli ja mitte­metalli segu.

Kordamisküsimused ja -ülesanded

  1. Mis põhjustab vee karedust?
  2. Seleta, kuidas muu­tub vesi kare­daks.
  3. Mille poolest erinevad möö­duv ja püsiv kare­dus?
  4. Kuidas moodustub katlakivi? Milliseid prob­leeme toob katla­kivi kaasa kodu­ses maja­pida­mises?
  5. Uuri, kuidas kõrval­datakse keedu­nõudest katla­kivi.
  6. Seleta ioon­vaheti tööpõhi­mõtet.
  7. Mis põhjustab kesk­konna saastumist? Too näiteid.
  8. Millised ained põhjus­tavad happe­sademeid? Kuidas need kesk­konda satuvad?
  9. Kuidas püütakse pii­rata happe­sademeid põhjus­tavate ühen­dite sattu­mist kesk­konda?
  10. Millist kahju toovad endaga kaasa peened osakesed õhus?
  11. Too vähemalt 4 näidet mür­giste metalli­ühen­dite kohta.
  12. Seleta, mida tähen­dab vee­kogude eutro­feerumine.
  13. Millised ained põhjus­tavad pea­miselt eutro­feerumist?
  14. Kirjelda reovee puhas­tamise prot­sessi. Kui vaja, uuri prot­sessi täpse­malt Tallinna Vee kodu­lehelt.
  15. Millised saaste­problee­mid esinevad Eestis?
  16. Nimeta loodus­likke ja tehis­likke ehitus­mater­jale.
  17. Too näiteid, kus kasu­tatakse ehitus­mater­jalina gra­niiti.
  18. Mis on paas?
  19. Miks on Põhja- ja Lääne-Eestis pae­kivi­ehitised laialt levi­nud?
  20. Kuidas tse­menti valmis­tatakse? Kus seda kasu­tatakse?
  21. Miks on betoon väga hea ehitus­materjal?
  22. Milleks kasu­tatakse telli­seid?
  23. Seleta, miks on klaas hea ehitus­materjal. Milli­sed on selle puu­dused?
  24. Milleks kasu­tatakse klaas­villa ja -vahtu?