- Milliseid võimalusi pakub internet?
- Mida tuleks internetis suhtlemisel silmas pidada?
Internet kui infoallikas
Internet on tohutu infoallikas. Internetis leiduv info võib aga olla halvasti kontrollitud, selle ülespanijatel võivad olla erinevad eesmärgid või on nad ise kasutanud kehvavõitu allikaid ja levitavad seetõttu valeinfot.
Aga internet pakub muidki võimalusi. Väga harivad on erinevad õpikeskkonnad ja õpetlikud mängud, mis annavad koolis õpitule tõhusat lisa.
- Milliseid võimalusi internet pakub?
- Miks tasub internetist saadud teabesse kriitiliselt suhtuda?
Suhtlemisvõimalused internetis
Internet pakub väga häid suhtlemisvõimalusi alates helistamisest (näiteks Messenger) kuni sotsiaalvõrgustikeni. Võrgustikes tuleb hoolikalt valida, keda oma sõpradeks võtta ja milliseid postitusi kellele näidata. Paljudes võrgustikes osalemiseks on vanusepiirangud, nt ei saa sa Instagrami kontot teha enne, kui oled saanud 13. Enne konto tegemist tuleb kindlasti tutvuda selle võrgustiku kasutamisreeglitega ning uurida, kuidas sa enda kohta käivat teavet kaitsta saad. Võrgustikes ei maksa postitada selliseid asju, mida võid hiljem häbeneda või mis võivad sulle kahju teha – koolijuhid ja tööandjad uuriva sageli, millist materjali sinu kohta internetis leidub.
Üks suhtlemispaik internetis on foorum: sinna võib kirjutada oma arvamusi ja küsimusi ning vastata teistele. Mõnes foorumis tuleb eelnevalt registreeruda, mõnes mitte (st need on anonüümsed). Foorumipostitustes tuleb järgida samasuguseid viisakusreegleid nagu igal pool mujalgi: tänaval, koolis, teatris. Kindlasti ei maksa foorumites nalja teha inimeste üle, kes on mures ja võib-olla ei oska mujalt nõu küsida.
- Sõbrast naljaka pildi üles laadimine ilma tema nõusolekuta.
- Kommentaarides (nt TikTokis, Youtube’is) kellegi solvamine.
- Oma telefoninumbri või koduse aadressi avalikustamine.
- Huvitava artikli või mängulehekülje jagamine sõpradele.
- Tundmatute inimeste oma sõbraks lisamine.
Arutlege klassis, mis tagajärjed nendel tegudel olla võivad. Nimetage veel viisaka ja ohutu internetis tegutsemise reegleid või nippe.
- Nimeta suhtlemisvõimalusi, mida kasutad sina internetis. Millised neist on sinu arvates kõige turvalisemad, millised kõige mugavamad?
Küberkiusamine
Igasuguse kiusamise eesmärk on valmistada teisele inimesele pahameelt või kannatusi. Internetis kiusamine on eriti julm, sest seda näevad paljud ja kannatanule teeb see veel kaua haiget. See võib olla ka seadusega karistatav, näiteks kellegi nimel libakonto tegemine ehk teiste sõnadega identiteedivargus. Vt ka internetilehte www.targaltinternetis.ee.
- Mida sa vastaksid internetis kohatud inimesele, kes palub sul ennast veebikaamera ees erinevates poosides näidata? Aga kui ta ikka väga palub?
Küberkiusamise lõpetamiseks
- blokeeri kiusaja suhtluskanalites (nt Messengeris);
- salvesta halvustava sisuga teated;
- libakonto puhul kopeeri konto andmed (kasutajanimi, loomise või sisenemise aeg, telefoninumber, pildid jne);
- suhtlusportaalides teavita portaali haldajat;
- teavita täiskasvanut, keda usaldad või helista lasteabi telefonil 116 111 (24 h).
www.politsei.ee põhjal
Ajakirjandus internetis
Internetis on palju võimalusi ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks ning tele- ja raadiosaadete otse või järelvaatamiseks/kuulamiseks. Nii saab olulised asjad üle vaadata ka siis, kui saade jäi eetrisoleku ajal vaatamata. Uudiseid pakuvad ka portaalid ehk veebiväravad, näiteks Delfi. Ka portaalides kommenteerides tuleb olla korrektne ja viisakas. Kui leiad mõne sobimatu kommentaari, saad sellest portaali haldajale teada anda.
- Uuri erinevate portaalide kommenteerimise tingimusi. Millised on sobimatud ja millised head kommentaarid? Kuidas teatada sobimatust kommentaarist?
Euroopa lapsed ja internet
2018. aastal küsitleti internetiturvalisuse uuringu raames 9–17-aastaseid internetikasutajaid üle kogu Euroopa. Uuringust selgus Eesti laste kohta, et ...
- peaaegu kõik lapsed kasutavad internetti iga päev;
- suur osa lapsi veedab koolipäeval internetis umbes 2–3 tundi;
- poisid veedavad internetis rohkem aega kui tüdrukud;
- enamik lapsi oskab eemaldada inimesi kontaktide nimekirjast, samuti oskavad lapsed käituda internetis turvaliselt (teavad, millist infot jagada, oskavad muuta oma privaatsusseadeid jm);
- ligi pooled lastest on internetis suhelnud kellegagi, keda nad ei ole kunagi silmast silma kohanud;
- lapsed räägivad internetiga seotud muredest sõprade ja vanematega; samas hoidis iga viies laps, kes oli internetis midagi häirivat näinud, selle enda teada;
- iga seitsmes laps on kogenud küberkiusamist; siiski esineb kiusamist päriselus rohkem kui võrgukeskkonnas.
EU Kids Online’i (eukidsonline.ut.ee) põhjal
- Arutlege klassis, kas selle uuringu tulemused üllatasid teid. Leidke ühiselt kolm kõige olulisemat reeglit interneti turvaliseks kasutamiseks.
Ma tean, et...
- Internet on hea infoallikas ja pakub rohkesti suhtlemisvõimalusi. Internetis saab lugeda ajalehti ja ajakirju ning vaadata ja kuulata saateid.
- Foorumipostitustes tuleb olla viisakas nagu igal pool mujalgi.
