Aineringe

Surnud organismid ning loomade väljaheited satuvad maapinnale ja mulda. Neid hakkavad töötlema mulla­organismid[sõnaseletus: Mullaorganismid – organismid, kes lagundavad surnud organismid mineraal­aineteks, veeks ja süsihappe­gaasiks.]. Vihmauss veab maapinnalt oma käikudesse kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi. Need on talle toiduks. Vihmausside väljaheited muudavad mulla sõmeraks. Vihmaussi poolt läbi­seeditud ja käikudesse poetatud lehe­tükikesed on toiduks hoog­hännalistele. Ka hoog­hännalised jätavad järele leheraasukesi ja neist toituvad omakorda lestad. Vihmaussi poolt mulda toodud taimejäänuseid lagundavad ka seened ning bakterid. Nii aitab vihmauss kaasa huumuse tekkele. Heas mullas on vihmausse palju. Kui mõõdame põllul ühe ruudu, mille iga külg on 1 meeter, siis võib selle ruudu all olevas mullas elada sadu vihmausse. Nende käikude kogupikkus võib aga olla kuni üks kilomeeter.

Kui surnud organism on mulda sattunud, alustavad tööd lagundajad. Lagundajateks on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus. Mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Mullas elavad bakterid eritavad oma kehast ka mitme­suguseid aineid, mis muudavad mullas oleva huumuse taimedele kätte­saadavateks toitaineteks. Oma elu­tegevusega eritavad bakterid ja teised mullas elavad organismid süsi­happe­gaasi. Mullapooride kaudu tõuseb süsi­happe­gaas õhku ja seda kasutavad rohelised taimed uute orgaaniliste ainete valmista­miseks. Nii ongi kujunenud aineringe[sõnaseletus: Aineringe – ainete pidevalt korduv ringlemine:surnud taimed ja loomad – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim.]:

Bakterite ja teiste mullaorganismide eritatud süsihappe­gaasist jõuab osa mööda mullapoore sügavamale mulda. Seal toimub nende abil kivimite lagundamine ja vabanevad taimede eluks vajalikud mineraal­ained.