Mulla­organismid

Paul ja Liisa olid aias sügistöid tegemas. Paul võttis peenralt peotäie mulda. Selles oli palja silmaga näha mitut vihmaussi ja sadajalgset, kes püüdis kiiresti põgeneda. Lisaks paistis mulla­osakeste vahelt veel ühe putuka nukk. Tegelikult aga on selles peotäies mullas lisaks nähtavatele organismidele miljoneid mikro­organisme. Neid on seal isegi rohkem kui maakeral inimesi.

  • Millised organismid elavad mullas?
  • Mille poolest on mullas elavad organismid tähtsad?

Kes elab mulla sees?

Muld on elupaigaks paljudele organismidele. Neist kõige väiksemad on silmale nähtamatud bakterid, vetikad, seened ja ainu­raksed loomad, kes elavad mullavees[sõnaseletus: Mullavesi – vesi, mis liigub raskusjõu mõjul mulla­sõmerate vahelistes poorides.]. Nende arv ühe grammi mulla kohta ulatub miljonitesse, mõnikord isegi miljarditesse. Mikro­organismide abil toimub taime- ja looma­jäänuste kõdunemine[sõnaseletus: Kõdunemine – taimsete ja loomsete jäänuste lagunemine mikro­organismide toimel.] ning huumuse teke. Nende tegevus on mullas kõige tähtsam.

Maapinda katvad kollased, pruunid ja mustad lehed
Kõdunemine on taimsete ja loomsete jäänuste lagunemine kõduks ehk osaliselt mullastunud aineks.

Mulla­osakeste vahel olevates õhuruumides elavad selgrootud – lestad ja putukad, kes toituvad taime­jäänustest, seene­niitidest ning bakteritest. Väga palju elab mulla­osakeste vahel väikseid putukaid – hooghännalisi. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on tagakeha all omapärane moodustis, mille abil nad edasi hüppavad.

Skeem mullas elavatest organismidest.
Ainuraksed, vetikad ja ümarussid mullavees. Bakterid mullavees ja mullaosakeste pinnal. Hooghännalised ja lestad mullaõhus.
Mullavees ja -õhus elavad bakterid, vetikad, seened, ümarussid ja ainuraksed loomad.

Vihmaussidel on mullas väga tähtis osa. Nende ja paljude teiste mullas elavate usside liikumine kobestab ja segab mulda. Nii pääsevad taimede juured, vesi ja õhk sügavamale pinnasesse ning mulla hapniku­sisaldus suureneb. See on väga tähtis ka bakterite elutegevuseks.

Vihmauss mullapinnal
Vihmauss

Käike uuristavad mullas ka mitme­sugused putukad ja nende vastsed. Ringi liiguvad loom­toidulised sadajalgsed ja taim­toidu­lised tuhat­jalgsed, kuigi jalgade arv ei vasta nende nimele.

Must mardikas keset kõdu
Süsimust sitasitikas kaevab oma labidataoliste jalgadega kuni 30 cm sügavuse uru ja täidab selle loomasõnnikuga, mis on toiduks tema vastsetele.
Sitasitikas

Mullas elab ka mitmesuguseid suuremaid loomi. Hästi on kohanenud eluks mullas mutt. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mullas liikuda. Lühike karv, kõrvalestade puudumine ja kõrvaavasid kattev nahakurd on kohastumused eluks mullas.

Mullas olevast august välja roninud mutt.
Mutt
Muti pea lähivaates. Silmi on karvade vahelt vaevu näha.
Muti silmad on väga väikesed, sest maa all pole niikuinii midagi näha.
Muti labidakujuline käpp pikkade küünistega.
Muti esikäpad sobivad suurepäraselt tunnelite kaevamiseks.
Mutimullahunnik muruplatsil
Muti kaevatud käigud õhustavad mulda. Tema tegevusest annavad meile teada mutimullahunnikud.

Käike kaevab ka vesirott ehk mügri.

Mullaelustik talvel

Sügisel poevad maa pindmistesse kihtidesse ja varisenud lehtede alla talvituma mitmesugused putukad ja ämblikud. Mõned putukad surevad küll sügisel, kuid nende munad, vastsed või nukud elavad ületalve. Mullas leiavad talvel ärakülmumise eest kaitset nii mullaloomad kui ka taimede juured ja maa-alused varred. Vihmaussid liiguvad talveks sügavamale mulda, mis ei külmu. Külmumata pinnasesse ronivad ka maipõrnikate ja teiste mullas elavate putukate vastsed. Ka sügiseks valminud ja mulda sattunud seemned ootavad idanemiseks mullas kevadet.

U-kujuline ja suurelt jaolt valge kestaga kaetud maipõrnika vastne
Maipõrnika vastne elab mullas 3–4 aastat ja toitub taimede juurtest.

Pean meeles

Ühes grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme.

Mikroorganismide abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke.

Vihmausside liikumine kobestab ja segab mulda.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Milliseid olendeid elab mullas?
  2. Nimeta mullas elavaid selgrootuid.
  3. Nimeta muti keha iseärasusi, mis võimaldavad tal edukalt mullas elada.
  • Ainuraksed
  • Bakterid
  • Hoog­hännaline
  • Lest
  • Vetikad
  • Ümaruss

Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

  1. Mille järgi on vihmaussid endale nime saanud?
  2. Kuidas leiab peaaegu pime mutt mullas üles oma toidu?
  3. Nii mutt kui ka vesirott ajavad maapinnale mulla­hunnikuid. Kuidas neid eristada?