Liisa oli saanud kingiks paki õhupalle. Ta puhus kiiresti ühe palli õhku täis ja sidus selle otsa niidiga hoolikalt kinni. Vahepeal oli ka Paul jõudnud ühe palli täis puhuda. Laste üllatus oli suur, sest pallid ei tõusnudki õhku nagu need pallid, mida nad poes müügileti küljes olid näinud. Isa selgitas, et poepallides on hoopis üks teine gaas, mis on õhust kergem.
- Millistest gaasidest õhk koosneb?
Katse küünlaga
Alustame lihtsa katsega. Süütame teeküünla ja katame selle klaaspurgiga. Näed, et peagi muutub leek väiksemaks ja kustub.
Küünla põlemiseks on vaja hapnikku, mida leek saab õhust. Põlemise ajal kulutab küünla leek ära purgis oleva hapniku. Ümbritsevast õhust seda läbi klaasi juurde tulla ei saa. Hapnikuta jäädes leek kustub.
Gaasid õhu koostises
Hapnik[sõnaseletus: Hapnik – gaas, organismide elutegevuseks kõige tähtsam õhu koostisosa. Hapnikku on vaja hingamiseks, põlemiseks, kõdunemiseks jne.] on vajalik enamiku organismide elutegevuseks. Maismaal elavad loomad ja taimed hingavad õhus sisalduvat hapnikku. Mahu järgi moodustab hapnik õhust umbes 1/5 osa.
Põlemisel ja organismide elutegevuse tulemusel tekib süsihappegaas[sõnaseletus: Süsihappegaas – gaas, mis tekib hingamisel, kõdunemisel, paljude ainete põlemisel. Süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist.]. Puhtas õhus on süsihappegaasi väga vähe, näiteks 10 liitri õhu kohta vaid limonaadipudeli korgitäis. Siiski jätkub õhus olevast süsihappegaasist kõigile maakera taimedele, kes valmistavad sellest fotosünteesi teel endale toitu.
Õhu koostise diagramm
Õhu koostist võime väljendada tulpdiagrammina, kus koostisosa kõrgus näitab aine sisaldust õhus. Õhk sisaldab umbes 1/5 osa hapnikku ja 4/5 osa lämmastikku. Kui õhku kujutada 5 cm kõrguse tulbaga, siis hapnikku kujutab sellest 1 cm kõrgune osa ja lämmastikku 4 cm kõrgune osa. Ülejäänud koostisosade sisaldus õhus on nii väike, et seda ei saa joonisel hästi väljendada. Neid tähistame joonega ja kirjutame selle juurde nende ainete nimetused.
Lisaained õhus
Õhu peamised koostisosad on läbipaistvad ja lõhnatud. Lisaks neile on õhus sageli lisaaineid, mis võivad olla tervisele kahjulikud. Kütuste põletamisel eraldub tahmaosakesi, mida näeme õhus suitsupilvedena. Tuul keerutab teedelt ja tänavatelt üles tolmu. Kevadel hõljub õhus ka õietolmu, mis mõnel inimesel põhjustab allergiat.
Mõnede õhus hõljuvate ainete osakesed põhjustavad lõhna. Lõhna järgi leiavad paljud loomad üles oma saagi või ka liigikaaslased. Lõhn ja värvus annavad putukatele märku õitest, millelt koguda nektarit.
Pean meeles
Õhk koosneb erinevatest gaasidest.
Õhu peamised koostisosad on lämmastik (ligi 4/5) ja hapnik (1/5).
Vähemal määral on õhus argooni, süsihappegaasi ja teisi gaase.
Õhus on ka veeauru, selle hulk õhus on muutlik.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kuidas saab kindlaks teha, et õhus on hapnikku?
- Milline õhu koostisosa on inimese elutegevuse seisukohalt kõige tähtsam? Miks?
- Nimeta õhu tähtsamad koostisosad. Milline on nende vahekord õhus?
- Taimed vajavad kasvamiseks ka lämmastikku. Meenuta, millised taimed suudavad omastada mullaõhus olevat lämmastikku ja kuidas nad seda teevad (õppetükk „Mullaviljakus”).
Toa mõõtmed on: pikkus 4 m, laius 5 m ja kõrgus 3 m.
Toa ruumala on m3.
Selles toas on õhku m3, millest
- hapnikku on m3;
- lämmastikku on m3.
Kontrolli, kas hapniku ja lämmastiku ruumala kokku võrdub toas oleva õhu ruumalaga.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Millise õhust kergema gaasiga täidetakse õhupalle, nii et need tõusevad lendu?
- Millist gaasi on õhus lämmastiku ja hapniku järel kõige rohkem? Kui palju?
