Loodusolude tõttu ning ajaloolistel põhjustel elavad inimesed mõnes paigas tihedamalt, mõnes hõredamalt. On maa-alasid, kus elab keskmiselt mitusada kuni tuhat inimest 1 km²-l ja on ka väga hõredalt asustatud piirkondi, kus ühe inimese kohta tuleb lausa mitu ruutkilomeetrit. Sellised alad on näiteks Mongoolias, Aafrika siseosades, Siberis, Arktika saartel jm.
Rahvastiku paiknemine
Oluline on teha vahet, mis on rahvastiku paiknemine ja mis on rahvastiku keskmine tihedus. Kui vaadata rahvastiku tegelikku paiknemist näiteks Hiinas, Indias, Venemaal, USA-s või mõnes teises riigis, siis näeme, et riigi eri osades on see väga erinev (joonis 2.5.2).
Kõige tihedamini elavad inimesed viies-kuues maailma piirkonnas. Eriti palju, isegi üle 1000 inimese 1 km² kohta on inimesi Lõuna-Aasias Induse, Gangese ja Brahmaputra jõe orgudes. Väga tihe on asustus Kagu-Aasias Jaava saarel ja Aafrikas Niiluse jõe orus, Hiina idaosas, Jaapanis, USA kirdeosas, Lääne-Euroopas, Brasiilia kaguosas (joonis 2.5.1).
On ka suuri maa-alasid, kus sadade kilomeetrite ulatuses kohtab ainult mõnda inimest, näiteks Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia põhjapoolsemad alad (arktilised kõrbed) või Aasia ja Aafrika sisealad, kus levivad troopilised kõrbed. Ka ulatuslikel metsaaladel elab sageli vähe inimesi ja seetõttu need metsad ongi säilinud. Täiesti ilma püsiva asustuseta on Antarktika, suur osa Gröönimaast ja teistest Põhja-Jäämere saartest.
- ajaloolistest põhjustest
- loodusoludest
- majanduslikest teguritest
- Kanada põhjaosa
- Niiluse org
- Austraalia
- Lõuna-Aasia
- Kagu-Aasia saared
- Siberi taiga
- Amazonase vihmamets
- Himaalaja mäestik Lõuna-Hiinas
- Ida-Hiina asend Kollase mere ääres
- Huanghe ja Jangtse jõesuue Ida-Hiinas
- Gobi kõrb Põhja-Hiinas
Rahvastiku tihedus
Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab mingil alal keskmiselt, seda väljendatakse rahvaarvuga 1 ruutkilomeetri kohta (märgitakse ühikuga in/km²). Et teada saada keskmist inimeste hulka mõnel territooriumil ehk keskmist rahvastiku tihedust, tuleb selle riigi inimeste arv jagada pindalaga. Keskmine rahvastiku tihedus maailmas on 41 inimest 1 km² kohta (41 in/km²). Eestis on rahvastiku keskmine tihedus 29 in/km² ehk veerandi võrra väiksem kui maailmas, seega on Eesti üks hõredama asustusega riike.
Kui sa uurid tabelit, siis saad teha järeldusi, milline on keskmine rahvastiku tihedus riigiti, s.o inimeste arv 1 km² kohta eri riikides.
Näiteid erineva rahvaarvuga riikide kohta ja nende territooriumi suurus, 2010
Riik | Rahvaarv (mln in) | Pindala (km²) |
Hiina | 1 323 592 000 | 9 571 300 |
India | 1 156 898 000 | 3 287 263 |
USA | 307 212 000 | 9 372 614 |
Indoneesia | 240 272 000 | 1 919 443 |
Brasiilia | 198 739 000 | 8 511 965 |
Pakistan | 174 579 000 | 803 943 |
Bangladesh | 156 051 000 | 143 998 |
Nigeeria | 149 229 000 | 923 768 |
Venemaa | 140 041 000 | 17 075 400 |
Jaapan | 27 079 000 | 1 377 815 |
....................... | ....................... | ....................... |
Maailma riigid kokku | 6 790 062 000 | 148 940 000 |
See diagramm on võrdlusdiagramm. Mida siin võrreldakse?
- Holland
- Eesti
- Taani
- Belgia
- Šveits
- Slovakkia
Kus on kõige suurem elanike arv?
Mis riigil kõige väiksem pindala?
Missuguses riigis on inimeste arv 1 km2 kohta kõige suurem?
Umbes 1/3 maailma rahvastikust elab kahes Aasia riigis – Hiinas ja Indias. Lisaks nendele on maailma rahvarikkamate riikide hulgas veel neli Aasia riiki.
Võrdluseks: Eestis elab 1 340 000 inimest ja riigi pindala on 45 215 km².
Mitmed riigid on väga väikese rahvaarvuga. Toome näiteks Vatikani (1000), Tuvalu (10 000), Nauru (11 000), Liechtensteini (31 000), Monaco (32 000) (vt maailma riikide tabelit).
Seal, kus inimesed elavad lähestikku, muudavad nad oluliselt maastikku, et eluks vajalikku muretseda ja et elu mugavam oleks. Nii kujuneb välja kultuurmaastik, kus on näiteks metsas ridadena istutatud puud, soode asemel põllud ja heinamaad, tihe teedevõrk ühendab lähestikku asuvaid linnu-külasid, maa sees ja õhus paiknevad igasugused juhtmed ja torud jne. Kunagisest loodusmaastikust on väga vähe järele jäänud.
Jaapan on väga tihedasti asustatud riik.
- Üksikud majad
- Kultuurmaastik
- Palju inimesi
- Pilvelõhkujad
- Istutatud puud
- Üksikud teed
- Vähe inimesi
- Looduslik mets
- Looduslik maastik
- Tihe teedevõrk
Kus sina tahaksid elada?
Rahvastiku erinevat tihedust võib märgata isegi Eesti-suuruse riigi puhul, kus mõnes maakonnas on see kuni 125 inimest 1 km² kohta, mõnes aga alla 15 inimese 1 km² kohta.
- Mageda vee kättesaadavus
- Paremad liiklemisvõimalused
- Mitmekesised töökohad
- Suhted naaberaladega
- Viljakad mullad
- Töötasud
- Õppimisvõimalused
- Maa omamine
Millistes piirkondades on suur asustustihedus?
- Suurte linnade ümbrus
- Taigad
- Veekogude äärsed tasased alad
- Soodsa kliimaga alad
- Mägised alad
- Taimekasvuks viljaka mullaga alad
Sobivaid viise rahvastiku paiknemise ja keskmise tiheduse kujutamiseks kaardil on mitmeid. Enamasti kasutatakse kartogramme, kus tuleb legendi järgi välja lugeda, mida erinev värvus, punkti suurus, viirutuse tihedus või mõni muu kujund tähendab. Nendelt joonistelt on näha, et andmeid saab väljendada erinevate värvustega, täppide suuruse ja tihedusega. Möödapääsmatu on sel juhul vaadata kasutatud märkide seletusi legendis.
Küsimused
- Arvuta tabeli andmete alusel keskmine rahvastiku tihedus näiteks Indias ja Venemaal. Põhjenda erinevusi.
- Arvuta diagrammi (joonis 2.5.3) abil näiteks Taani ja Eesti rahvastiku keskmine tihedus.
- Analüüsi rahvastiku paiknemist Hiinas joonise 2.5.2 abil. Põhjenda rahvastiku erinevat paiknemist riigis.
- Too MA kaartide abil näiteid, milliste leppemärkidega on seal kujutatud rahvastiku andmeid.
- Too oma kodu lähedalt kolm näidet, kuidas inimesed on mõjutanud loodust. Kujuta ette ja kirjelda, mis sellel kohal oleks olnud inimeste väga vähese mõju korral.
