Meid ümbritsevas maailmas on mitmesuguseid asju ja organisme: autod, majad, raamatud, arvutid, CD-plaadid, sõbrad, vanemad, koduloomad, puud, rohttaimed, bakterid. Kõigil nendel kehadel on ruumilised mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ja mass, mida sa juba oskad mõõta ja kirjeldada.
Igal esemel ja organismil on tohutu hulk muidki omadusi. Kui sa määrasid klotsi ruumala, siis ei omanud üldsegi tähtsust, kas klots on plastiliinist, puidust või mõnest muust ainest. Aga kui tahad sellest klotsist midagi valmistada, siis on klotsi materjalil vägagi suur tähtsus. Pehmet plastiliinitükki saab vormida käte vahel, aga puidu vormimiseks on vaja tööriistu: saagi ja peitlit.
Ained
Kehad koosnevad ainetest. Ainetel on nimetused: raud, vask, kuld, tina, alumiinium. Sarnaste ainete rühmadele on antud nimetus. Eelnimetatud ained kuuluvad metallide hulka. Sageli ütleme, et keha on plastmassist. Plastmass ehk plast on ainete rühma nimetus. Sellesse rühma kuulub tuhandeid aineid.
Nähtused
Süütad küünla. Küünal koosneb peaasjalikult parafiinist. Põlevat küünalt jälgides võid märgata mitmesuguseid muutusi.
Küünla tahi ümbruses toimub põlemine. Leegi juures muutub parafiin vedelaks. Osa sulanud parafiini voolab tilkadena küünla külge pidi alla. Aja jooksul muutub küünal lühemaks. Pannes käe leegi lähedale, tunned palavust. Parafiini sulamine, põlemine, küünla pikkuse muutumine, soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda on nähtused.
Kehade ja ainetega toimuvaid muutusi nimetatakse nähtusteks.
Mudelid
Kehadel on palju mitmesuguseid omadusi. Kehi ja nendega toimuvaid nähtusi uurides pole aga kõik omadused olulised. Loodusteadlased kasutavad uurimistöös sageli mudeleid. Mudelile kantakse ainult uuritava keha olulised tunnused ning jäetakse ära uurimuse seisukohast ebaolulised tunnused.
Maa mudeliks on gloobus. Gloobus on Maa vähendatud kujutis, millel on Maaga palju sarnasusi. Mõlemad on kerakujulised. Mõlemad pöörlevad oma telje ümber, kuigi erinevalt gloobusest on Maa telg mõtteline joon. Mõlemal paiknevad mered, mandrid, mäestikud jms sarnaselt. Loomulikult on gloobusel ja Maal ka väga palju erinevusi. Sellele vaatamata annab gloobus Maa mudelina hea ettekujutuse Maa geograafiast.
Mudel annab kehast või nähtusest lihtsustatud ettekujutuse.
Erinevate nähtuste uurimiseks võib samast kehast luua erinevaid mudeleid.
Kui kirjeldad Maa ja Kuu liikumist ümber Päikese, võid kõiki taevakehi mudelil kujutada punktidena. Oluline on nende asukoht, orbiidi kuju ja liikumissuund. Võrreldes taevakehade vahemaadega on nende mõõtmed tühiselt väikesed.
Seevastu öö ja päeva vaheldumist ei saa selgitada Maa punktikujulise mudeli abil. Nüüd on oluline Maa kuju ja pöörlemine. Seega pead valima Maa kerakujulise mudeli, milleks sobib hästi gloobus.
Mudeli valik sõltub sellest, milliseid nähtusi või keha omadusi me uurime.
Pean meeles
- Kehad koosnevad ainetest.
- Nähtusteks nimetatakse kehade või ainetega toimuvaid muutusi.
- Mudel on lihtsustatud kujutlus uuritavast kehast. Mudeli valik sõltub sellest, milliseid keha omadusi me uurime.
Küsimusi ja ülesandeid
- Maa või selle piirkonna mudel on ka kaart. Nimeta kaardi ja Maa sarnasusi ja erinevusi. Mille poolest sarnaneb kaart gloobusega, mille poolest erineb?
- Atlases on samast piirkonnast erinevaid kaarte. Milliseid olulisi piirkonna tunnuseid on kujutatud looduskaardil, poliitilisel kaardil, rahvastiku kaardil? Mille poolest kõik need kaardid sarnanevad? Kasuta vastamiseks atlast.
- Kujutle, et tahad uurida, kas ja kuidas sõltub küünla põlemiskiirus (lühenemise kiirus) küünla läbimõõdust (paksusest). Milline küünla omadus on sellele küsimusele vastamiseks oluline? Millised küünla omadused mõjutavad veel põlemiskiirust? Uurimuse läbiviimisel tuleb välistada muude omaduste mõju küünla põlemiskiirusele. Milline on sinu hüpotees? Kuidas viiksid läbi uurimuse?
- Kuu punktikujuline mudel
- Kuu kerakujuline mudel
- Kuu lapik mudel
- liikumine
- põlemine
- närviraku joonis
- maja makett
- närvisignaali levik kehas
- lapse kasvamine
- Eesti kaart
- öö ja päeva vaheldumine
- gloobus
- arvutisimulatsioon
- mudelauto
- lainetus
