Lahused

Kui panna vette suhkrut, hakkavad vee molekulid suhkru­tükike­sest eemaldama suhkru­molekule. Eemaldunud suhkru­molekulid segunevad vee molekulidega. See nähtus ongi lahustumine. Lahus on täiesti selge. Suhkru­terasid pole näha, sest need on lagunenud üksikuteks suhkru­molekulideks.

Vees lahustuvad ka keedusool ja paljud teised ained. Ainet, milles mingit teist ainet lahustatakse, nimetatakse lahustiks. Ainet, mida lahustatakse, nimetatakse lahustuvaks aineks. Lahustamise tulemus on lahus.

Limonaadi paneb kihisema joogis lahustatud süsi­happe­gaas. Pudelisse lisatud süsi­happe­gaasi tõttu on gaasi rõhk kinnises pudelis normaalsest suurem. Kui pudel avada, väheneb gaasi rõhk ja joogis lahustunud süsi­happe­gaas hakkab mullidena vedelikust väljuma.

Vees lahustuvad peale süsi­happe­gaasi ka lämmastik ja hapnik. Veekogudesse satub hapnik veepinna kaudu ja seda eritavad ka vees kasvavad taimed. Vees lahustunud hapnikku hingavad kalad ja muud veeloomad.

Juveelitöökojas valmistatakse kulla ja hõbeda segu. Võetakse 700 massiosa kulda ja 300 massiosa hõbedat. Kuld ja hõbe sulatatakse ning segatakse. Segu valatakse vormi. Vormis segu tahkub. Saadakse kuldese prooviga 700.

Puhas kuld on väga pehme metall. Kulla ja hõbeda sulam on aga tunduvalt tugevam. Sellepärast valmistataksegi ehteid kulla ja hõbeda sulamist, mitte puhtast kullast.

Tornikellad valmistatakse pronksist. Pronks on sulam, milles nelja osa vase kohta on võetud üks osa tina.

Lahuste omadused erinevad lahuse koosseisu kuuluvate puhaste ainete omadustest. Näiteks soola ja vee lahuse külmumis­temperatuur on madalam puhta vee külmumis­temperatuurist. Soolaga kaetud jää sulab ja külmub mitu kraadi madalamal temperatuuril kui tavaliselt.

Talvel puistatakse teedele soola jää sulatamiseks või jäätumise ennetamiseks. Sool on ainete rühma nimetus. Sulle on tuttav keedusool, millega maitsestatakse toitu. Keedusool sobib libeduse tõrjumiseks, kui temperatuur ei lange alla –10 °C. On ka teist­suguse koostisega sooli, mille lahused ei külmu veelgi madalamal temperatuuril.

Teede soolatamisel on ka kahjulikke mõjusid. Soola­lahus kahjustab teeäärseid taimi ning halvendab pinnase- ja põhjavee kvaliteeti. Samuti soodustab soola­lahus autode raudosade roostetamist ning rikub jala­käijate jala­nõusid. Seetõttu püütakse soola kasutada nii vähe kui võimalik.

Vesi on organismidele vajalik. Kuna vees lahustuvad väga paljud ained, siis saab organismile vajalikke aineid lahustena organismis ühest kohast teise transportida. Loomade kehas transpordib toit­aineid veri. Vere vedel osa on vereplasma. Vere­plasmas on vett 95%. Seeditud toidust imenduvad toitained verre ja lahustuvad vereplasmas. Vere ringlemine kannab toitained kudedeni, mis neid vajavad.

Samuti aitavad vesilahused loomadel väljutada kehast jääk­aineid. Rakkudes tekkiv süsi­happe­gaas lahustub vere­plasmas ning kandub koos verega kopsudesse. Kopsudes eraldub süsi­happe­gaas verest ning selle saab välja hingata. Paljudest muudest jääk­ainetest vabanevad loomad uriiniga. Näiteks täis­kasvanud inimese neerud toodavad ööpäevas keskmiselt 1,4 liitrit uriini. Uriinist moodustab vesi üle 90%, ülejäänud osa on vees lahustunud jääk­ained.

Taimedes liiguvad vees lahustunud ained erilistes torukesi moodustavates kudedes.

1. Mida on vaja teha soola lahustamiseks vees? Mida oleks vaja keedusoola sulatamiseks? Mille poolest erineb aine lahustamine aine sulatamisest?
2. Sega vette liiva. Kas liivaterad on saadud segus endiselt nähtavad või lagunevad need aine­osakesteks? Mille poolest erineb liiva ja vee segu suhkru­lahusest? Miks ei saa liiva ja vee segu nimetada lahuseks?