Kuidas lahutada segu koostis­osadeks

Veekogude vesi on sageli hägune. Selles on liiva ja mulla osakesi. Valmista puhastamiseks sogane vesi, segades vette mulda.

Kõigepealt kasutame setitamist. Lase segul seista. Veest suurema tihedusega tahke aine osakesed vajuvad põhja. Veest väiksema tihedusega tahke aine osakesed tõusevad pinnale.

Riisu vee pinnale tõusnud puru ära. Vala vesi sette pealt ette­vaatlikult ära. Sellist tegevust nimetatakse nõrutamiseks.

Vette jäävad väiksemad osakesed. Nende settimine võtab väga palju aega.

Väikestest osakestest puhastatakse vesi filtrimisega. Lase segu läbi filtri. Filtriks võib olla filterpaber, riie, liiv. Filtris on väikesed avad. Filtrimine põhineb sellel, et avast suurem osake ei mahu avast läbi.

Lase segu läbi filtri mitu korda, kasutades järjest väiksemate avadega filtreid.

Looduslikus vees võib olla ka haigus­tekitajaid, baktereid. Nende hävitamiseks tuleb jõest või järvest võetud vett enne joomist keeta. Ujulas ja vee­puhastus­jaamas juhitakse kahjulike bakterite hävitamiseks vette kloori sisaldavaid aineid või osooni.

Setitamise ja filtrimisega saab veest eraldada mitte­lahustuvaid aineid. Vesi võib aga sisaldada ka lahustunud lisandeid. Lahuses on lahustunud aine aine­osakes­tena. Aine­osakesed on setitamiseks ja filtrimiseks liiga väikesed.

Valmista soolalahus. Soola eraldamiseks tuleb lahusest vesi (lahusti) välja aurutada. Keeda lahust, kuni kogu vesi on aurunud. Sool jääb keedunõu põhja. Sool ei aurustu, sest soola keemis­temperatuur on kõrgem vee keemis­temperatuurist (keedu­soolal 1413 °C).

Lahusest välja aurutatud veeauru veeldamisel saame puhta vee, mis ei sisalda soola osakesi.

Vett aurustades ja veeldades valmistatakse destilleeritud vett. Destilleeritud vesi on keemiliselt puhas aine ja seda kasutatakse laboris keemia­katsetel. Iga­päeva­selt destilleeritud vett juua aga ei ole soovitatav. Destilleeritud vesi ei sisalda organismile vajalikke mineraal­aineid ning uhub organismist välja soolasid.

Sega soola ja liiva segu vette. Sool lahustub vees. Liiv ei lahustu vees, vaid jääb vette liiva­teradena. Liivaterad saab soola­lahuse ja liiva segust eraldada setitamise, nõrutamise ja filtrimise teel. Kui liiv on eraldatud, saab soola­lahusest vee välja aurutada.

Tahad lahutada koostisosadeks manna ja kruupide segu. Segu vaadeldes näed, et koostis­ainete osakesed on erineva suurusega. Seega saab neid üksteisest eraldada filtri abil. Filtriks sobib tavaline sõel. Puista sõelale pisut segu ja raputa sõela taldriku kohal. Manna­terakesed lähevad läbi sõela avade ja kukuvad taldrikusse. Kruubid jäävad sõelale.

Filtriga saab puhastada vett tahke aine osakestest, aga ka õhku tolmust. Sõna filter tuleneb võõr­keelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles vilti. Vilt kujutab endast looma­karvadest valmistatud tihedat materjali. Karvade vahel on väikesed avad, neid nimetatakse poorideks.

Filtriga ei saa püüda pooridest väiksemaid osakesi, need lähevad pooridest lihtsalt läbi.

Sigareti filter eraldab üksnes jämedad tahma­osakesed. Peenike tahm läbib filtri takistamatult. Seepärast saastuvadki suitsetajate kopsud tahmaga.

1. Inimesel on ninas karvad. Mis on nende ülesanne?
2. Enamus vihmaveest on aurunud ookeani või mere pinnalt. Miks ei ole vihmavesi sellele vaatamata soolane?
3. Suuri veekoguseid saab puhastada liiva­filtriga. Sellisel juhul läbib vesi paksu liivakihi. Kus looduses esineb samasugune vee puhastumine?
4. Pärast vihma on õhk tavaliselt puhtam kui enne. Mis on selle põhjus?
5. Too mõni näide, kus on vaja aineid eraldada.