Kindlasti oled märganud, et pärast suplust hakkab sul kaldal märja ihuga külm isegi sooja ilmaga. Niipea, kui ennast ära kuivatad, külmatunne kaob.
Miks on meil märja ihuga külm, aga kuiva ihuga mitte? Sellele probleemile võib vastust otsida raamatutest, internetist või küsida targematelt inimestelt. Võime püüda ka ise külmatunde põhjust uurida.
Me ei tea, kuidas sellele küsimusele konkreetne vastus saadi, kuid võib arvata, et keegi teadlastest arutles järgnevalt. Supp, mis on kaetud rasvaga, jahtub aeglasemalt kui lahja ehk rasvata supp. Kuna rasvakiht takistab vee aurumist, siis tegi teadlane järelduse, et supp jahtub aurumise tõttu ehk aurumiseks kulub soojust.
See võis olla idee probleemi lahendamiseks.
Selle idee põhjal tekkis teadlasel hüpotees ehk teaduslik oletus: märja ihuga inimesel hakkab külm, sest naha pinnalt auruv vesi võtab selleks vajaliku soojuse inimese kehast ja naha pind jahtub.
Teaduslikke oletusi kontrollitakse katseliselt. Loodusteadustes ongi teadmiste peamiseks allikaks katse.
Tähtis on katse õige kavandamine.
Teadlane võis arutleda järgnevalt. Üks keha peaks olema kuiv, teine märg. Märg keha peaks jahtuma. Siis äkki tuli teadlasele mõte: mis juhtub, kui võtta kaks termomeetrit, üks teha toasooja veega märjaks, teine aga jätta kuivaks. Panna mõlemad, nii märg kui ka kuiv termomeeter lauale ja mõne aja pärast vaadata nende näitusid. Nii ta tegigi. Korda sinagi katset!
Katse kas kinnitab hüpoteesi või lükkab selle ümber.
Kui katse kinnitab hüpoteesi, siis luuakse nähtuse teooria.
- Mis on aurumine, mis kondenseerumine?
- Miks vedelik aurudes jahtub?
Aurumine ja kondenseerumine
Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse.
Aurumisel väljuvad aineosakesed vedeliku pinnast. Vedelikus on igasuguse kiirusega liikuvaid osakesi. Vedeliku pinnast suudavad aga lahkuda ainult sellised osakesed, mille kiirus on piisavalt suur, et mitte jääda seotuks vedeliku teiste osakestega. Kiirete osakeste lahkudes vedeliku osakeste keskmine liikumiskiirus väheneb ning aine temperatuur langeb. See on põhjus, miks ülaltoodud katses märja termomeetri näit langeb.
Vedelik aurub igasugusel temperatuuril. Aurumise kiirus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on vedeliku temperatuur, seda rohkem on selles kiiresti liikuvaid osakesi, mis suudavad vedeliku pinnast lahkuda.
Mida kõrgem on vedeliku temperatuur, seda kiiremini vedelik aurub.
Kondenseerumine ehk veeldumine on gaasilise aine üleminek vedelasse olekusse.
Kondenseerumisel pöörduvad aineosakesed vedelikku. Vedelikku naasnud osakesed jäävad seotuks vedeliku osakestega.
Pean meeles
- Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse.
- Kondenseerumine on gaasilise aine üleminek vedelasse olekusse.
- Vedeliku aurumiseks kulub soojust.
Küsimusi ja ülesandeid
- Talvel õuest sooja ruumi minnes muutuvad prilliklaasid uduseks. Kuidas tekib prilliklaasidele vesi? Miks muutuvad prilliklaasid mõne aja pärast ise uuesti kuivaks?
- Juku probleem. Juku tuli trennist, viskas botased nurka ja märja rätiku lauale. Peaaegu oleks ta laual oleva termomeetri põrandale lükanud.
Juku vend tuli koju, vaatas termomeetrit ja ütles, et toas on hirmus külm.
„Miks sa nii arvad?” küsis Juku. „Minu arvates on päris paras.”
„No vaata ometi, termomeeter näitab kõigest 17 kraadi! Mina küll siin toas lõdiseda ei kavatse,” ütles vend ja läks tagasi õue.
Juku uuris asja lähemalt. Termomeetri üks ots oli rätiku all, kuid termomeetri samba tipp paistis ilusasti välja. See püsis 17 kraadi juures. Juku arvas, et on termomeetri katki teinud.
Poiss uuris termomeetrit, kuid ei märganud midagi. Lõpuks jättis ta termomeetri lauale ja läks arvutimängu mängima. Aga mängutuju polnud. Ta vaatas uuesti termomeetrit ja nüüd näitas see 22 kraadi.
„Imelik!” ei saanud Juku asjale pihta.
Kuidas sina seda nähtust seletaksid? - Palavaga hakkavad inimesed ja osad imetajad ülekuumenemise vältimiseks higistama. Kuidas aitab higistamine keha jahutada?
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ