Leelo Tungal
Voodis õega ja gripiga lesime.
Piima joome ja sööme tablette.
Et on haigete elu nii kesine,
seda terved ei kujuta ette.
Haigelt õues ei käida, ei ujuta,
mitte ainsatki jäätist ei sööda.
Tunnid tulevad lõbusa tujuta,
kurvalt, aeglaselt päev läheb mööda.
Aga õhtu on eriti salalik.
Õhtul ema on kangesti range.
Päike loojub ja tõuseb palavik.
Ema hoiab meid voodis kui vange.
Närib hämarus toanurki krõbinal.
Õhus selline lõhn on, et varsti
tuppa hiilivad süstalde klõbinal
suured tusased unenäo-arstid.
