IHNUSKOI VOLLI

Jaanus Vaiksoo

Väike Volli, oi-oi-oi!
​Oli see vast ihnuskoi.
​Ise väike nagu kera,
​issi-emme silmatera.

Kuid liivakastis − Tulge eest! −
​mängib Volli peremeest.
​Krabab kokku ilmamaad,
​pealegi kui ilma saab.

Tähtsalt märgib maha piirid,
​ise silmanurgast hiilib:
​„Proovigu siin mõni könn*
​tulla vaid − sel lahti tönn!”

Mööda läheb naabrionu,
​seisatab − no küll on lugu!
​Vaatab, kuidas väikemees
​laiab teiste laste ees.

„Kuule, Volli, ära kraakle!
​Olen kinnisvaramaakler*.
​Soovid mängida sa bossi,
​võiksid osta õhulossi.
​Pakun müüa terve lasti*,
​vastu tahan liivakasti.”

Volli oli kohe päri:
​„Tegin alles soodsa äri!”
​Hüppas välja liivakastist −
​titad pole tema mastist*.

Nüüd on lapsed jälle koos
​sõbralikult mänguhoos.
​Väike Volli, nägu mossis,
​kadus oma õhulossi.

* könn − hädavares
​* kinnisvaramaakler − ametimees, kes tegeleb maa ja majade ostu ning müügiga
​* lasti − koorma, laadungi
* tema mastist − tema moodi​