Heljo Mänd
Nüüd juba mitmes öö on soe,
tuul kõnnib kikivarvul,
võilille rõõmsaid nutte poeb
maast lugematul arvul.
Luht rohetab ja kirendab
ja paisub varsakabi
ja jõgi kuldselt virvendab,
ka temal talv on läbi.
Kõik mutukad ja putukad
on ärevil ja jutukad,
et kevad võidu sai.
Ja tuhat väikest muusikut
nüüd hõiskab eemal kuusikus:
„Käes mai! Käes mai! Käes mai!”
