A
- aatom – aineosake, mis koosneb üliväikesest positiivse elektrilaenguga tuumast ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest
- aatomipomm ehk tuumapomm – suure plahvatusjõuga lõhkekeha, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel
- aatomituum – aatomi koostisosa, mis koosneb positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta neutronitest
- aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes (1/12 osa süsinik-12 aatomi massist)
- absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala – temperatuuriskaala, mille nullpunkt tähistab kõige madalamat võimalikku temperatuuri
- ahelreaktsioon – reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist
- aine – koosneb osakestest, kas aatomitest või molekulidest
- aine erisoojus – näitab, kui suur soojushulk peab antud ainest kehale kanduma, et keha massiga 1 kg soojeneks 1 °C võrra
- alfakiirgus – positiivse laenguga osakeste (alfaosakeste) voog
- alfaosake – kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev positiivse elektrilaenguga osake, heeliumi aatomi tuum
- amorfne – vormitu; tahkel amorfsel ainel puudub kristallstruktuur
- aurumine – aine üleminek vedelast olekust gaasilisse
- aurustumissoojus – soojushulk, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva vedela aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks
B
- beetakiirgus – negatiivse laenguga osakeste (elektronide) voog
- biodoos – iseloomustab kiirguse mõju organismile
- Bohri postulaadid – Niels Bohri esitatud seletus kindlate lainepikkustega valguste kiirgumisele ja neeldumisel aatomis
- Browni liikumine – vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) lakkamatu korrapäratu liikumine
D
- desublimatsioon ehk härmatumine – gaasi üleminek tahkesse olekusse
- difusioon – ainete iseeneslik segunemine
- dosimeeter – mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks
E
- elektron – negatiivse elektrilaenguga osake
- elektronkate – aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv
- elektronpilv – elektronide paiknemist aatomis kirjeldav mudel
- elementaarlaeng – prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng
G
- gaas – aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega
- gammakiirgus – väga lühilaineline elektromagnetkiirgus, suure energiaga footonite (γ-kvantideks) voog
J
- juhtvardad – neutroneid tugevasti neelavast materjalist vardad tuumareaktsioonide juhtimiseks reaktoris
K
- kalor – soojushulga süsteemiväline ühik; üks kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C võrra
- keemiline reaktsioon – ühe aine (ainete) muundumine teiseks aineks (aineteks)
- keemiliste elementide perioodilisuse tabel – tabeli kujul esitatud keemiliste elementide süsteem
- keemine – vedeliku aurustumine kogu selle ulatuses
- keemissoojus – vedeliku aurustumissoojus keemistemperatuuril
- keemistemperatuur – temperatuur, mille juures vedelik keeb
- keha siseenergia – keha moodustavate aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa
- kiirgusdoos – ühes massiühikus aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia hulk
- kiirguskaitse – inimeste ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest
- kiiritushaigus ehk kiiritustõbi – haigusnähud, mida põhjustavad kiirgused
- kondenseerumine – aine üleminekut gaasilisest olekust vedelasse
- konvektsioon – siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel
- kriitiline mass – vähim tuumaaine kogus, mis on vajalik tuumalõhustumise toimumiseks ahelreaktsioonina
- kristalliline aine – tahke aine, mille aatomid paiknevad korrapäraselt kristallivõres
- kütteväärtus – füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk eraldub mingi kindla kütusekoguse täielikul ärapõlemisel
L
- looduskaitse – loodusvarade, keskkonna ja elurikkuse kaitsmine inimtegevuse kahjulike mõjude eest
- looduslik kiirgusfoon – looduslik kiirgus, mida põhjustavad looduslikult esinevad radioaktiivsed elemendid, aga ka kosmilised kiired ja Päikeselt lähtuvad laenguga osakesed (päikesetuul)
- looduslik radioaktiivsus – aatomituumade iseeneslik muundumine
M
N
- neutriino – üliväikese massiga elektrilaenguta osake
- neutron – aatomituuma elektrilaenguta osake
- neutronkiirgus – radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul ainest lendavad välja vabad neutronid (nt tuumade lõhustumisel)
- nüüdisaegne aatomimudel – aatomimudel, mille kohaselt aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest, mille liikumist ja olekuid kujutatakse teatava kuju ja tihedusega elektronpilvena
P
- poolestusaeg – ajavahemik, mille jooksul laguneb pool elemendi (isotoobi) esialgsetest tuumadest.
- prooton – aatomituuma positiivse elektrilaenguga osake
R
- Ruhterfordi aatomimudel – aatomimudel, mille kohaselt koosneb aatom positiivse elektrilaenguga tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest
- röntgenikiirgus – lühilaineline elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui radioaktiivsel lagunemisel tekkival γ-kiirgusel ja väiksem kui ultraviolettkiirgusel.
S
- seoseenergia – minimaalne töö, mis kulub liitosakese lahutamiseks koostisosadeks
- siseenergia – aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa
- soojushulk – füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt kehalt teisele kanduva siseenergia hulka
- soojusjuhtivus – soojusülekande liik, mille korral siseenergia kandub keha ühelt osalt teisele või ühelt kehalt teisele aineosakeste vastastikmõju tõttu
- soojusliikumine – aineosakeste korrapäratu ehk kaootiline liikumine; mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda kõrgem on aine temperatuur
- soojuslik tasakaal – olukord, kus soojusülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud
- soojusliku tasakaalu võrrand – Q₁ + Q₂ = 0; kahe keha soojusvahetuses on soojema keha poolt antud ja jahedama keha poolt saadud soojushulgad absoluutväärtuselt võrdsed ja märgilt vastupidised.
- soojuspaisumine – aine (keha) paisumine soojenemisel
- soojusülekanne – siseenergia levimine ühelt kehalt teisele
- sublimatsioon – aine üleminekut tahkest olekust gaasilisse olekusse
- sulamine – aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse
- sulamissoojus – soojushulk, mis kulub massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril
- sulamistemperatuur – temperatuur, mille juures aine sulab
T
- tahkis – tahkes olekus aine
- tahkumine – aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse
- termotuumapomm ehk vesinikupomm – suure plahvatusjõuga lõhkekeha, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb termotuumareaktsiooni käigus kergete aatomituumade liitumisel
- termotuumareaktsioon – kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks ülisuure temperatuuri ja rõhu korral
- tuuma laenguarv – prootonite arv keemilise elemendi tuumas
- tuuma massiarv – tuumaosakeste (prootonite ja neutronite) koguarv aatomituumas
- tuumade lõhustumine – tuumareaktsioon, mille käigus raskemad tuumad lagunevad kergemateks tuumadeks
- tuumade ühinemisreaktsioon (tuumade süntees) – tuumareaktsioon, mille käigus kergemad tuumad ühinevad raskemaks tuumaks
- tuumaelektrijaam – elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel
- tuumajõud – tuumaosakeste (prootonite ja neutronite) vahel mõjuvad tõmbejõud, mis hoiavad koos aatomituuma
- tuumapomm – suure plahvatusjõuga lõhkekeha, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kerget aatomituumade ühinemisel
- tuumareaktor – seadeldis, milles toimub juhitav lõhustumisreaktsioon
- tuumareaktsioon – tuumadega toimuv muundumine kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrke tagajärjel
- tuumarelv – relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel
V
- vedelik – aine vedelas olekus
- vedeliktermomeeter – termomeeter, mille töö põhineb vedeliku soojuspaisumisel
- vesinikupomm ehk termotuumapomm – suure plahvatusjõuga lõhkekeha, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb termotuumareaktsiooni käigus kergete aatomituumade liitumisel
