Inimesed töötavad ja saavad töö eest palka. Selle rahaga saab osta toitu, riideid, tasuda eluasemekulud, telefoni- ja elektriarved ning maksta huvialadega tegelemise eest.
Uuri pilte
- Missuguste elukutsete esindajad on piltidel?
- Kus nad töötavad?
- Nimeta nende tööülesandeid.
- Missuguseid vahendeid nad oma töös vajavad?
- Kellele on nende töö vajalik?
- Milline töö meeldib sulle kõige rohkem? Miks?

Raha
Igapäevaelus vajame mitmesuguseid asju ja teenuseid. Nende ostmiseks on tarvis raha.
Mis on raha? Raha on vahend asjade ja teenuste ostmiseks.
Tavaliselt hoitakse raha pangas. Iga inimene või asutus võib avada endale pangas konto, kus on näha, kui palju raha seal hetkel on.
Vajalike asjade ning teenuste eest saab maksta nii sularahaga kui ka pangakaardiga.
Uuri skeemi
Selgita, kuidas raha ringleb: jõuab pangast inimese kätte ja siis jälle panka.

Vasta küsimustele
Vaata skeemi ja otsusta, kas väited on õiged või valed.
Ostude eest saab maksta sularahas.
Sularaha saab võtta pangaautomaadist.
Ostu eest ei saa maksta pangakaardiga.
Pangakaardi annab inimesele töökoht.
Pensioniamet maksab kõikidele pensionäridele palka.
Töökoht kannab töötasu üle inimese pangakontole.
Arutle paarilisega ning vasta
Mis peab meeles olema, kui tahad maksta pangakaardiga?
Mida sa teed, kui sõber ütleb, et tal ei ole piisavalt raha, et osta kolm õuna.
Mida teed, kui poes kassa juurde jõudes selgub, et sul ei ole piisavalt sularaha, et ostu eest maksta? Kas otsustad raha laenata või loobud selle asja ostmisest?
Kui otsustad laenata, siis kellelt?
Kuidas laenamise korral käitud?
Eluks hädavajalikud asjad
Toit, eluase ja riided on eluks hädavajalikud asjad ning neid ostetakse esmajärjekorras. Muud asjad muudavad elu paremaks, mugavamaks, kergemaks. Neid asju saab osta siis, kui esmavajadused on rahuldatud.
Mõtle ja aruta klassis
- Kust pere raha saab?
- Milleks pere raha kulutab?

Võimaluse korral kogutakse peres raha, et ka ootamatu haiguse või töötuks jäämise korral oleks võimalik hädavajalikke asju osta.
Töötage rühmas
Koostage rühmatööna klassiõhtu eelarve. Kirjutage tabelisse, mida ja kui palju vajate ning mis see maksta võib.
Kui palju? | Kokku | ||
Jook | |||
Söök | |||
Muu | |||
Kokku kulub raha
Kulutused ühe õpilase kohta
- Arutlege, kas eelarve on sobiv. Kas on võimalik hakkama saada odavamalt? Tooge näiteid.
Mõtle ja aruta klassis
- Kuidas oleks õigem sulle antud rahaga toimida?
– Kas paned kõigepealt natuke raha kõrvale ja ostad seejärel vajalikud asjad?
– Kas ostad kõigepealt vajalikud asjad ja paned raha kõrvale siis, kui üle jääb? - Mille jaoks oled raha kogunud või kogud?
- Kas oled ostnud ka selliseid asju, mida sul tegelikult ei ole vaja läinud? Too üks näide.
Soovid ja vajadused
Igapäevaelus tuleb igaühel läbi mõelda oma tegevused ja vajadused ning selleks kuluv raha. Selle juures on oluline vahet teha soovidel ja vajadustel. Tavaliselt on soove rohkem kui raha soovide täitmiseks.
Taskuraha planeerimine
Teades oma igakuise taskuraha suurust, tead ka, kui palju saad kulutada ja kui palju koguda. Edaspidist kavandades pead pikemalt ette mõtlema ning arvestama, millal sul on vaja teha suuremaid kulutusi, olgu selleks siis klassiekskursioon või sünnipäev. Kulutusi kavandamata võib juhtuda nii, et oled raha ära kulutanud ja vajalik jääb ostmata.
Mõtle ja aruta klassis
Mats tahab osta 120 eurot maksvat rula. Ta saab iga kuu 12 eurot taskuraha.
Mats mõtleb selle üle, kas panna iga kuu kõrvale …
… kogu taskuraha,
… pool taskurahast,
… veerand taskurahast.
- Kui kaua kulub Matsil neil juhtudel aega rularaha kokkusaamiseks?
