Eestimaa on jaotatud 15 maakonnaks.
Igal maakonnal on oma vapp ja lipp.
Maakonna lipu ülemisel valgel taustal on vastava maakonna vapp, alumine pool on roheline.
Maakonnad koosnevad kohalikest omavalitsustest. Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks.
Vallad võivad koosneda osavaldadest ja linnadest. Samuti võib linna alla kuuluda osavald. Näiteks kuulub Pärnu linna koosseisu kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
Linnad, alevid, alevikud ja külad on asustused.
RIIKLIKUD SÜMBOLID
Igal riigil on oma riigilipp, riigivapp ja riigihümn.
Lipp heisatakse riigi- ja pereelu tähtsate sündmuste puhul. Lipu heiskamisel või kohaletoomisel tõustakse püsti.
Hümni lauldes seistakse samuti püsti. Pidulikel hetkedel võtavad poisid ja mehed mütsi peast.
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.
Riigivapi kujutist kasutatakse riiklikel ja isikut tõendavatel dokumentidel.
RAHVUSLIKUD SÜMBOLID
SININE, MUST ja VALGE on eesti rahvusvärvid. Rahvusvärvidega rahvuslipust on saanud Eesti riigi riigilipp, mille igal värvil on oma tähendus.
SUITSUPÄÄSUKE on eesti rahvuslind 1960. aastast. Ta on olnud talupere õnnelind ning teinud oma porist ja savist pesa taluhoone katuse alla.
RUKKILILL on eesti rahvuslill 1969. aastast.
Rukkilill kasvab rukkipõllul.
Eestlane austab rukkileiba ja armastab rukkilille.
Sinimustvalge lipp, suitsupääsuke ja rukkilill on eestlaste rahvuslikud sümbolid.
