Ametlik kiri (6.1)

Ametlikud kirjad on avaldus, seletuskiri, elulookirjeldus ehk CV, volikiri ja igasugune ametlik kirjavahetus. Niisugused kirjad kirjutatakse ametlikus stiilis, mis on täpne ja emotsioonitu. Nende vormistamisel on oma kindlad reeglid:

Avaldus on ametlik kiri, millega pöördutakse ametiasutuse poole. Avaldus tuleb kirjutada näiteks siis, kui soovitakse kandideerida vabale töökohale, soovitakse puhkust või luba puududa.

Tahad suvevaheajal tööle minna. Mõtle hoolega läbi, mis töökohale soovid kandideerida ja miks, mis on sinu eelised. Kirjuta tulevasele tööandjale avaldus.

Teine ametlik kiri, mida tuleb ka kooliõpilastel aeg-ajalt kirjutada, on seletus. Seletus vormistatakse samamoodi nagu avaldus. Seletuse tekstis peab olema seletuse andja ees- ja perekonnanimi, aeg ja koht – millal ja kus seletust nõudev sündmus toimus. Samuti pannakse kirja, kas oldi sündmuses osaline või pealtnägija. Sündmuses osaleja kirjutab, miks ja kuidas tema arvates see sündmus juhtus, samuti on sobiv lisada vabandus, et sellist asja enam ei juhtu. Sündmuse pealtnägija kirjeldab, kuidas sündmus toimus, tema vabandust ei kirjuta.

Kui soovitakse mingile töökohale kandideerida, siis tuleb lisada ka elulookirjeldus ehk CV (loe: tsee-vee). CV on lühend ladinakeelsest väljendist curriculum vitae, mis tähendab elukäiku.

1. Elulookirjeldust alusta nimest, isiku- ja kontaktandmetest.
2. Hariduskäigus nimeta kraadiõpe, kõrg- või kutseharidus ja keskharidus, alustades hilisemast ja lõpetades vara­sema haridusasutusega.
3. Seejärel esita töökogemus, alustades praegusest töökohast ja liikudes ajas tagasi.
4. Kui oled käinud täienduskursustel, siis esita läbitud kursused eraldi pealkirja all „Täiendusõpe”.
5. Lõpuks märgi andmed keele- ja arvuti­oskuse, juhiloa ja harrastuste kohta.

Tabasalu gümnaasiumi õpetaja tehtud uurimistöö järgi ei taha suu­rem osa õpilasi koolis spor­diga tegeleda ja vanemad soodustavad seda, kirjutades puudumis­tõendeid liiga kerge­käeliselt.

12aastase töökogemusega keha­lise kasvatuse õpetaja Eneli Põld võttis oma magistritöös uurida 3068 vabas­tavat tõendit, mille esitasid 588 Taba­salu gümnaasiumi õpilast 2000.–2005. aastani, ja tõdes, et pilt oli hirmu­äratav, ­kirjutab Eesti Päeva­leht.

Keskmiselt ei võtnud õpilased osa 13,5 protsendist kehalise kasva­tuse tundidest, kusjuures põhikooli lõppklassis suurenes tundidest puu­du­mine 20,7 protsendini.

Õpetaja sõnul on probleem selles, et 80 protsenti esitatud tõendeid oleksid pidanud olema osalise vabas­tusega tõendid, mis lubavad õpilastel siiski kergemaid harjutusi kaasa teha.

Eesti perearstide seltsi esimees Madis Tiik ütles, et mitmenädalased kehalisest kasvatusest vabastused on Nõu­kogude süsteemi igand ning kui õpilane saab minna näiteks vene keele tundi, saab ta minna ka kehalise kasvatuse tundi.