Arvutusvahendid

Anita Ganeri

Kui inimesed arvutama hakkasid, ei olnud neil abiks ei liitmismasinaid ega arvuteid. Nad tegid kõike peast, võttes appi nii pulgad, kivid, sõrmed kui ka varbad. Kogu maailmas on juba tuhandeid aastaid näppudel arvutatud ja seda tehakse tänapäevalgi. Muistsed „arvutid” ei olnud masinad, vaid arvutavad inimesed.

Nupud ja vardad

Üks vanimaid arvutusvahendeid on abakus. Liigutatavate nuppudega arvelaudu on Hiinas, Jaapanis ja Venemaal kasutatud juba tuhandeid aastaid. Need koosnevad puitraamist ja selles olevaile vardaile või traatidele aetud nuppudest. Nupud tähistavad ühelisi, kümnelisi, sajalisi jne. Erinevate arvude esitamiseks tuleb nuppe üles-alla nihutada.

Loendades arvutamine

Loendades oli võimalik teha arvutusi, mis olid peastarvutamiseks liiga keerulised. Loendamisvahendid laotati laiali alusele, millel olid tähistatud eri väärtusega kohad. Kreeklased ja roomlased kasutasid loendamisv ahendeina veerekive (calculi), keskaegsed arvepidajad aga messingžetoone. Loendamist kasutati arvutamisel tuhandete aastate jooksul, kuni selle tõrjus välja kirjalik ehk paberil arvutamine. Inglismaa varaametis kasutati kuninglike arvete ja maksude arvutamisel loendamist kuni 18. sajandi lõpuni. Loendamisvahendid olid laotatud laiali suurele, malelauda meenutavale plaadile.

Mehaaniline liitmismasin

Prantsuse matemaatik Blaise Pascal (1623–62) leiutas 1642 esimese mehaanilise liitmismasina. See liitis ja lahutas automaatselt, kasutades seejuures mitut ajamite ja kettidega ühendatud hammasratast.

Logaritmitabelid

Logaritmid on niisugused arvud, mis võimaldavad teha keerulisi korrutus- ja jagamistehteid lihtsamalt, vaid kahte arvu liites. On tabeleid, milles on kirjas iga arvu logaritm. Esimesed logaritmitabelid avaldas 1614 šoti matemaatik John Napier (1550–1617). Logaritme kasutati veel 1970. aastail, kuid elektronarvutite tule kuga kadus nende järele vajadus.

Mehaanilised vahendid

Kõik abinõud arvelauast logaritmitabeliteni ja arvutini on loodud selleks, et teha arvutamist kiiremaks ja lihtsamaks. Esimesed mehaanilised arvutusmasinad tekkisid 17. sajandil. Tänapäeval on olemas väga erinevat arvutustehnikat, alates elektroonilistest taskuarvutitest ja lõpetades võimsate arvutitega. Nende täpsus ja kiirus aina suureneb.

Arvutuslükati

Enne taskuarvuti leiutamist oli üks tõhusamaid arvutusvahendeid arvutuslükati. Selle töö põhineb logaritmide kasutamisel, vastused saadakse libiseva keele vahendusel. Esimesed, 17. sajandil käibele tulnud lükatid olid puidust, elevandiluust või messingist. Hiljem, 20. sajandil valmistati lükateid aga plastist.

Elektronarvuti

Esimene tõeline elektronarvuti ENIAC („elektrooniline numbriline integraator ja kalkulaator”) loodi 1946 USA-s. ENIAC oli tõepoolest võimas arvuti. See kaalus 30 tonni ja tegi 5000 tehet sekundis. Uusimad arvutid võivad teha juba sadu miljoneid tehteid sekundis. Selleks on võimeline ka taskuarvuti, mis mahub sinu taskusse.

Taskuarvuti

Esimene elektrooniline taskuarvuti loodi 1972 USA-s. Kõikvõimalike tehete sooritamiseks vajalik elektrooniline sisseseade mahub imeväiksele räniplaadile.