Arabella laul

Toomas Suuman

Vanem kui taevas ja tähtede kuma,
​iidsem kui päike ja pilvede lend.
​Aegade algusest alati sama –
​lainete laul, nende lõputu ränd.

Vaata, mis viirastub laotuse üle!
​Kuula, kes sosistab uppuvas öös!
​Kutsub ja anub – oh tule, oh tule!
​Kummitab unedes, virvendab vees.

Merel on paik, milles vesi ei kanna,
​ainumas hing tema piire ei tea.
​Miskit seal tagasi lained ei anna,
​ainsatki elavat pinnal ei pea.

Seal elab igatsus – tule, oh tule,
​kutsub ja anub – mu omaks nüüd saa!
​Kingi end mulle, mis õige – on vale,
​on ainult ookean – unusta maa.