Nõid Korinti

Kas sulle on mõnikord tundunud, et sinu pliiatsi sees elab üks kiuslik nõid, kes teeb pahandust: sokutab etteütlusse vigu, kirjutab matemaatika vihikusse valesid numbreid, mõnikord isegi sodib vihikusse? Just niisugusest viguriv ändast ongi järgmine luuletus.

James Krüss

Kord ennemuiste elas nõid
​Korii, Koraa, Korinti,
​kes istus tindipoti sees
​ja muudkui nõidus tinti.

Kui kirjutaja oli morn
​ja vii ja vaa ja viril,
​siis hoopis teise mõttega
​tal välja tuli kiri.

Kord keiser kirja kirjutas,
​all pii ja paa ja pitsat:
​„See mees, kes täna pilkas mind,
​peab saama tublid vitsad.”

Kuid pärast kirja lugedes
​sai naa ja nii ja nalja:
​„See mees, kes täna pilkas mind,
​saab tasuks toobi kalja.”

Siis muhedasti muigas nõid
​Korii, Koraa, Korinti
​ja ujus tindipoti sees
​ja rüüpas lonksu tinti.

Poeet poeemi kirjutas
​ja rii ja raa ja riimis:
​„Teeroos on kõige lõhnavam
​ja kaunim meie riigis.”

Teeroosi üllust ülistas
​ta pii ja paa poeemis,
​kui aga valmis sai poeem,
​siis jutt seal oli peedist.

Siis muhedasti muigas nõid
​Korii, Koraa, Korinti
​ja ujus tindipoti sees
​ja rüüpas lonksu tinti.

Kord kirja saatis pojale
​üks ii, üks aa, üks isa:
​„Ma sinu pärast häbenen,
​et silma tuleb pisar.”

Laisk poeg sai kirja. Hirnuma
​ta pii ja paa ja puhkes.
​Seal seisis nii: „Mu armas laps,
​su üle olen uhke.”

Siis muhedasti muigas nõid
​Korii, Koraa, Korinti
​ja ujus tindipoti sees
​ja rüüpas lonksu tinti.

Kui selles laulus midagi
​teil mii ja maa ei meeldi,
​siis arvan, et teid targemaks
​ei suuda teha keegi.

(„Himplike ja Pimplike. Valimik saksa lastelaule”, ​tõlkinud Heljo Mänd)

Algriim

Algriim on kõnekujund, mille puhul korduvad ühe rea sõnade alguses samad häälikud.
​Nt Korii, Koraa, Korinti; kuku, kuku, käokene; Käbi ei kuku kännust kaugele.

Lisaks rea lõpus riimuvatele sõnadele kasutatakse luuletustes sageli ka algriimi. Algriimi on tihti ka näiteks rahvalauludes, vanasõnades, kõnekäändudes.

  1. Pane luuletuse sisu kirja 6-7 lausega.
  2. Mida sa arvad nõid Korinti tegemistest?
  3. ​Jutusta kaaslastele üks naljakas lugu Korinti vembust sinu vihikus.
  4. Viige klassis läbi väike mälutreening. Proovige, kui palju jääb kellelegi viie minuti jooksul luuletusest pähe. Kellel on klassis kõige parem mälu?
  5. „Nõid Korinti” on riimuv luuletus. Too näiteks riimuvaid sõnu.
  6. ​Too luuletusest „Nõid Korinti” veel näiteid algriimi kohta.
  7. Kirjuta vihikusse lauseid, kus kõik sõnad algavad sama tähega. Tublimad võivad teha väikese jutukese.
    ​Näidis: Pisike pahur poiss Peeter pladistas paljajalu pirakas porilombis.