Esimene üldlaulupidu

1869. aastal Tartus

Pärisorjusest vabastamise tänupidu

Laulu- ja pasunakoorid

Juba 19. sajandi algul asutati mitmel pool Eestis kirikute ja koolide juures laulukoore. Teadaolevalt vanim kihelkonnakooli koor tegutses Kanepis.

Tänu haritlastest kooliõpetajate tegevusele kogus koori- ja puhkpillimuusika üha enam populaarsust. Puhkpilliorkestreid nimetati tollal pasunakoorideks ja üks esimesi neist asutati 1839. aastal Väägveres.

Tartu vaimuerk meel

Ülemaalise laulupeo mõtte algatajaks ja õhutajaks oli Johann Voldemar Jannsen. Peo peakorraldajad oli tema ja meestelauluselts Vanemuine.

Luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli- ja tänulaulupeo korraldamiseks saadi Baltimaade kindralkubernerilt 1869. aasta veebruaris. Jannsen oli aga ettevalmistusega alustanud juba palju varem, osa nootegi oli ajalehe Postimees lisana kooridele kätte toimetatud.

1869. aasta juunis saabus Tartusse peost osa võtma 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit ehk üle 800 laulja ja 56 pillimängijat. Lauljate hulgas oli palju muusikalise haridusega köstreid ja koolmeistreid, mistõttu oli võimalik nii lühikese ajaga omandada üsna keeruline repertuaar.

Pidu kolmel päeval

18. juuni hommikul mindi rongkäigus Toomeorgu jumalateenistusele, millele järgnes kontsert. Esimesel kontserdil kanti ette 12 vaimulikku laulu ja Vene riigihümn „Jumal, keisrit kaitse sa“.

Teisel päeval olid kavas ilmalikud laulud ja uuesti esitati ka Vene hümn. Teiste hulgas kõlasid peo ühe üldjuhi Aleksander Kunileiu laulud „Sind surmani“ ja „Mu isamaa on minu arm“. Mõlemad laulud olid loodud Lydia Koidula tekstidele ja võeti vastu vaimustusega. Kõlas ka Soome helilooja Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, millele Jannsen oli loonud eestikeelsed sõnad.

Kolmandal päeval toimus Vanemuise aias kooride võistulaulmine, mille võitjateks kuulutati Tallinna Estonia seltsi koor ja Väägvere pasunakoor. Peo lõpukõne pidas Jannsen kõigi lauljate, pillimeeste ning tuhandete peost osa saanud pealtvaatajate ees.

Esimese üldlaulupeo laulukogumik

Eeskuju omadele ja naabritele

Eesti I üldlaulupidu aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ja muusikaelu edenemisele.

Üle terve Eestimaa asutati uusi laulukoore, noored andekad mehed sõitsid Peterburi konservatooriumi muusikaharidust omandama.

Eestlaste muusikahuvi ja püüd hariduse poole innustas ka meie naabreid: 1873. aastal korraldati esimene üldlaulupidu Lätis ja 1884. aastal Soomes.

Uuri I üldlaulupeo kava tiitellehte. Märkad, et rohkem kui 150 aastat tagasi pandi eesti keelt kirja pisut teistmoodi. Kirjuta sõnad nii, nagu neid tänapäeval kirjutatakse.