Eesti rahvapillid

Eestlased on pilli mänginud põlvest põlve. Pilli mängiti tantsu ja laulu saateks ning meelelahutuseks perekonnapidudel, kõrtsis, külasimmanil, õitsitule ääres.

Enamik rahvapille valmistati kodus, kuid keerulisema ehitusega instrumendid (viiul, lõõtspill) osteti pillimeistrilt.

Rahvapillide mängimist saab tänapäeval õppida koolides ja kursustel ning pärimusmuusikat saab kuulama minna kontserdile või festivalile.

Pillid ühendavad meid teiste rahvastega. Mitmeid eestlastele tuntud rahvapille või nende sõsaraid mängitakse ka meie lähemate ja kaugemate naabrite juures.

Lõõtspill on pulma- ja simmanipill. Lõõtspillimängija mõlema käe all on klaviatuur, mis on lõõtsaga ühendatud. Lõõtsa lahti- ja kokkusurumine tekitab õhusurve pilli metallist keeltele ja paneb need helisema.

Eesti tuntumaid lõõtsameistreid oli Võrumaa mees August Teppo (1875–1959).

Hiiu kannel, viiul, väikekannel

Nii nagu klassikalisi keelpille, mängitakse ka rahvuslikke keelpille sõrmede või poognaga.

Keelpillidega sai mängida tantsuks ja kuulajaile meeleheaks.

Hiiu kandle nimi on pisut eksitav. Pilli mängiti kõige enam Vormsi saarel. Nii nagu viiulit, mängitakse ka hiiu kannelt poognaga, kuid erinevalt viiulist ei hoita seda lõua all, vaid põlvede vahel.

Kandleid on mitut tüüpi, väiksemaid ja suuremaid. Sulle kõige tuttavam on ehk 6-keelne väikekannel.

Parmupill on metallist ühe keelega pill, mille kõlakastiks on inimese suu ja keha.

Sarvepill, karjapasun, torupill

Sarvepill ja karjapasun olid karjapoisi abilisteks. Nende sarvest, puidust või puutohust pillidega sai karjapoiss hommikuti pererahvale märku anda, et tarvis loomad välja ajada, õhtuti aga, et kari on koduteel.

Torupill on häälekas külapeopill, mis koosneb tuulekotist ja torudest. Sellest ka tema nimetus.

Jauram, pingipill

Jaurami küljes olevale traadile tõmmati erinevaid helisevaid-kolisevaid asju nagu kuljused, metallkettad või kõlinatega karp. Pilli saab hüüdma, kui teda vastu maad lüüa ja poogna või kepikesega traati puudutada.

Kriiksuva häälega pingipilli tegemiseks läheb tarvis puust alust ja tuhka, mis raputatakse aluse peale. Alust, milleks enamasti oli puust pink, kraabitakse või koputatakse puidust kepiga.