Huulte ja hingega
Puhkpillidel tekib heli, kui mängija pillitorusse puhub. Nii paneb ta õhusamba seal sees võnkuma. Puhkpillid jagunevad:
- puupuhkpillid,
- vaskpuhkpillid.
Klarnetimenuett
Trompetimenuett
Puupuhkpillid
Pehme kõla
Puupuhkpille valmistati algselt puust, kuid tänapäeval kasutatakse ka väärismetalli. Vaskpillidega võrreldes on puupillidel soojem kõla ja mahedam tämber.
Tuntumad puupuhkpillid on flööt, oboe, klarnet, fagott ja saksofon.
Puupuhkpillide küljes on õhku läbi laskvad avad. Neid sõrmede või klappidega avades ja sulgedes saab tekitada erinevaid helikõrguseid.
Plokkflöödid
Keskajast saadik armastatakse mängida plokkflööte.
Plokkflöödid ei ole orkestripillid, küll aga on nad laialt levinud näiteks koolimuusikas. Plokkflööti hoiab mängija enda ees otse, flööti aga põiki.
Plokkflöötide perekonda kuulub erineva suurusega pille. Mida suurem on pill, seda madalamat häält ta teeb, seetõttu jagunevad plokkflöödid omakorda sopran-, alt-, tenor- ja basspilliks.
- Uuri tähelepanelikult puupuhkpillide pilte ja kuula helinäiteid.
Vaskpuhkpillid
Särav hääl ja särav pale
Vaskpuhkpille valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist, millest tuleneb ka pillirühma nimetus. Ka pillide kõla on metalselt särav ja pidulik.
Kuid vaskpuhkpillidel saab mängida ka vaikselt ja pehmelt. Selleks kasutatakse helisummutit ehk sordiini, mis asetatakse kõlalehtrisse.
Tuntumad vaskpuhkpillid on trompet, tromboon, metsasarv ja tuuba.
Erinevatest vaskpuhkpillidest moodustub vaskpilliansambel ehk brassbänd.
Ülesanded
- flööt
- tuuba
- oboe
- saksofon
- plokkflööt
- metsasarv
- klarnet
- fagott
- tromboon
- trompet
Milline pillirühm jäi mainimata?
