Ood rõõmule
Muusikast tulvil
Saksa helilooja Ludwig van Beethoven (1770–1827) sündis Bonnis, seal möödusid ka tema lapse- ja noorpõlveaastad.
Oma muusikaande päris ta isalt ja vanaisalt. Varakult õppis ta mängima klavessiini, orelit, viiulit, vioolat ja flööti.
11-aastasena hakkas Beethoven kirikus asendama organisti. Esimese heliteose kirjutas ta 12-aastasena.
Saatus paneb proovile
Ludwig van Beethoven sai kiiresti tuntuks nii suurepärase klaverikunstniku kui ka heliloojana.
25-aastasena tabas teda aga raske haigus: ta hakkas kurdistuma. Sellest hoolimata jätkas ta muusika kirjutamist ja oma kõige kuulsamad teosed lõi ta juba täiesti kurdina. Nende hulka kuulub elujaatav „Ood rõõmule“ tema 9. sümfoonia viimases osas.
Raske haigus muutis Beethoveni elu võitluseks, mille ta saatuse kiuste võitis. Tema muusikat jäädakse alati imetlema.
Ludwig van Beethoven on kirjutanud sümfooniaid, kammermuusikat jpm.
Mozarti ennustus läks täide
Suureks eeskujuks pidas Beethoven geniaalset Austria heliloojat Wolfgang Amadeus Mozartit.
17-aastasena sõitis helilooja Viini, et Mozartile oma loomingut ette mängida. Kuulates Beethoveni mängu, olevat Mozart öelnud: „Pöörake sellele noorukile tähelepanu, kunagi paneb ta kogu maailma endast kõnelema“.
Peagi asus ka Beethoven Viini, kus veetis kogu ülejäänud elu.
- Mozart
- Beethoven
- Bach
