Vestmine ja peiteldamine
Vestunuga ja peitlid on tööriistad, mis koosnevad heade lõikeomadustega terast ja sellega ühendatud puidust või plastist peast. Nende põhiliseks erinevuseks on see, et noal on lõikeserv tera küljel, peitlil aga otsas (joon. A 48). Noaga vestetakse puitu ainult käte jõul, kuid peitlitera puidupinda surumiseks võib kasutada ka vasaralööke.
Puitu on kergem vesta, kui hoida nuga puidukiudude suhtes väikese nurga all. Pikemaid liiste vestes surutakse need vaba käega vastu külge nii, et noatera liigub endast eemale ja allapoole. Selle võttega on raske teha piiratud ulatusega lõikeid, sest noatera liigub tavaliselt hooga kaugemale kui vaja. Mõnikord on sobiv kasutada vestmisel põlve abi: noaselg toetub vastu põlve ja toorikut tõmmatakse sujuvalt noatera alt enda poole. Kui lõige peab olema eriti täpne, antakse noaterale ettenihe ainult sõrmede jõul. Siis võib tooriku otsa toetada ka vastu rinda ja lõigata enda poole. Väiksemad toorikud toetatakse vestmisel vastu aluslauda, kusjuures laud on ühteaegu ka noatera liikumise piirajaks. Mõnel juhul saab töödeldava tooriku kinnitada ka töölaua külge ja siis saab nuga hoida kahe käega (joon. A 49).
Peitleid on olemas väga erineva kuju ja suurusega. Puidu käsitsi lõikamisel on neist tänapäeval kõige sagedamini kasutusel lapiku või poolkumera teraga suhteliselt õhukesed peitlid, mille lõiketera laius 6–25 mm. Peiteldamiseks kinnitatakse toorik reeglina töölaua plaadile või käiguraami vahele. Peitel on lõikeriist, millel nii nagu noalgi ei ole suunamisseadist. Seetõttu tuleb peitlit võimaluse korral juhtida kahe käega (joon. A 50).
Lapikpeitlitega töödeldakse puidu pinda kandilisi süvendeid seal, kus pole võimalik kasutada saagi. Kõige sagedamini tuleb seda ette puitdetailide ühendamisel tappliitega. Peale selle lõigatakse peitliga maha tooriku teravaid kante, eemaldatakse laaste ja tasandatakse pindu seal, kus pole võimalik kasutada höövlit. Kumerpeitlitega antakse soovitud kuju nõgusatele pindadele. Paljudel juhtudel saab peiteldamist hõlbustada nn. ettepuurimisega, s.t. suurem osa puidust puuritakse eelnevalt välja (joon. A 51).
Vestmine ja peiteldamine on küllaltki ohtlikud tööoperatsioonid, sest tööriistade lõiketerad on töö ajal kaitseteta. Selleks et vältida enda ja kaasõpilaste vigastamist, tuleb alati järgida järgmisi reegleid.
- Ära pane nuga ega peitlit töölauale nii, et tera oleks üle töölaua ääre või ulatuks välja pingipulga august!
- Lõikamisel suuna nuga ja peitlit alati endast või kaaslasest eemale!
- Kasuta ainult hästiteritatud tööriistu, sest nii on kergem ja sedavõrd ka ohutum puitu lõigata!
Küsimused
- Miks on osal puidust peitlipeadel metallist kaitserõngas ainult peitlipoolses otsas, teistel aga mõlemas otsas?
- Kõrvuti vestunoa ja peitlitega kasutatakse mõnikord ka nn. lusikanuga. Milline on selle tööriista otstarve? (joon. A 52).
