IGAÜHEL OMA PILL
Parajalt
Eesti pilliviis, seadnud Riho Päts
2. :,: Meie Matsil mahe pill,
sellel mängib tiri-lill. :,:
Refrään: Pill-pill-pill …
3. :,: Karjapoisil pajupill,
sellel mängib tiri-lill. :,:
Refrään: Pill-pill-pill …
4. :,: Sauna-Jaanil sarvepill,
sellel mängib tiri-lill. :,:
Refrään: Pill-pill-pill …
5. :,: Igaühel oma pill,
sellel mängib tiri-lill. :,:
Refrään: Pill-pill-pill …
Pillimäng kuulus vanade eestlaste kõikide koduste tähtpäevade ja rahvakalendri pühade juurde. Rahvapille on mängitud põlvest põlve ja neid on ka edasi arendatud. Vanasti, kui ei olnud elektrit, ei olnud ka raadiot, telerit ega arvutit. Pidi ise muusikat tegema. Keerukamaid pille valmistasid pillimeistrid, lihtsamaid sai aga igaüks ise meisterdada.
Ülesanne 10
Tõmba taktijooned ja lõpujooned töövihikus. Esita harjutused kehapillil. Värvi vaip.
Ülesanne 11
Kirjuta taktimõõt ja täida taktid oma rütmidega töövihikus. Koputa harjutusi edasi-tagasi.
Eesti rahvaviis „Pekripoiste polka” (lõõtspill)
Labajalavalss (väikekannel)
Karjaste kokkukutsumine (karjapasun)
Taaveti polka (vilepill)
KANDLELOOD
Kannel on Eesti üks vanimaid keelpille. Seda olevat siinmail mängitud juba paar tuhat aastat. Vanasti õõnestati kannel ühest puust, harilikult kuusest, harvemini männist, pärnast või lepast. Kõlalaud valmistati kindlasti kuusepuust. Keeled tehti varasemal ajal hobusesaba jõhvidest või lambasooltest, hiljem ka metallist. Väikekannel on 6 või 7 keelega muusikainstrument.
Pillimäng kaunistab laulmist.
Õpime väikekandlel lihtsaid mänguvõtteid. Asetame kandle põlvedele (või lauale) nii, et lühemad keeled jäävad mängija poole. Vasak käsi toetub keelte kinnituspulkadele ehk virblitele ja sõrmed katavad kinni keeled, mis ei pea hetkel helisema. Parema käe nimetissõrm tõmbab mängija suunas üle keelte ja paneb need helisema.
Loe või laula luuletust ja mängi kaasa kannelt.
Kui laulu esitatakse koos pillimängu saatega, mängib pillimees laulule eelmängu. Eelmäng on vajalik, et lauljad alustaksid laulmist ühel ajal ja õigelt kõrguselt.
