Kadrilaul

Kadripäev on 25. novembril. Kadripäeval viskas talvetaat külma kivi merre ja sooja kivi allikasse (jüripäeval vahetas jälle välja). Nii nagu mardisandid, nii käisid ka kadrisandid kadrilaupäeval (24. novembri õhtul) perest peresse, õnnistasid pererahvast ja soovisid karjaõnne. Kadrid olid ilusad ja valged. Riieteks sobisid ka valged linad, millele olid pitsid ja paelad külge õmmeldud. Kadriemal oli kaasas kadrititt, kellele paluti hambaraha. Kadrid laulsid, tantsisid, tegid nalja, küsisid mõistatusi, mängisid ja ennustasid. Kui kadrisid sisse ei lastud, viskasid nad mõne vembu, tassisid näiteks puuvirna ukse ette. Pere võis ka lambaõnnest ilma jääda.

Eesti rahvalaul

2. :,: Kadrid tulnud kauge’elta, kadriko, kadriko. :,:

3. :,: Kadri küüned külmetavad, kadriko, kadriko. :,:

4. :,: Kadri varbad valutavad, kadriko, kadriko. :,:

5. :,: Laske kadrid kargamaie, kadriko, kadriko. :,:

6. :,: Rehetuppa tantsimaie, kadriko, kadriko. :,:

7. :,: Kadril kallis õnnekene, kadriko, kadriko. :,:

8. :,: Viljandist toob villaõnne, kadriko, kadriko. :,:

9. :,: Sagadist toob saiaõnne, kadriko, kadriko. :,:

10. :,: Paide’esta toob peiuõnne, kadriko, kadriko. :,:

Tänamine:

11. :,: Ole terve pereema, kadriko, kadriko. :,:

12. :,: Ole terve pereisa, kadriko, kadriko. :,:

13. :,: Et sa maksid kadri vaeva, kadriko, kadriko. :,:

14. :,: Maksid kadri kargamise, kadriko, kadriko. :,:

Hiidlase vene kamaruška (torupill ja trummid)

Vastuseks saad teada, kes oli kadriemal alati kaasas.

Vanasti anti kadridele lõnga, kangatükk või perenaise vana seelik. Tänapäeval saavad kadrid aga puuvilju ja komme. Mardi- ja kadripäeval ei tohtinud villa kraasida, kedrata ega õmmelda, muidu võisid lambad pimedaks jääda.
Mäng. Mängujuht peidab klassi porgandeid või õunu. Märguande peale hakkavad lapsed neid otsima. Võitja on see, kes kõige rohkem leiab.
Mäng. Mängijad hüppavad, jalad veidi harkis. Võitja on see, kes hüppab kaugemale või kes hüppab kauem.