Jaanipäev ja jõulud on eestlaste kaks kõige tähtsamat püha. Jaanipäevast hakkab päev jälle lühemaks minema. Jaanilaupäeva õhtul, 23. juunil, tehakse kõikjal Eestis jaanituld. Traditsiooniliselt on jaanitule peo kavas olnud kiikumine, ring- ja jooksumängud, jõukatsumine (maadlemine, kivitõstmine, sõrme- ja vägikaikavedu). Tants käis vanasti kandle, torupilli, vilepilli või mõne muu pilli saatel. Jaaniööl oli tavaks otsida sõnajalaõit ja jaaniussikesi, mis pidid õnne tooma. Usuti ka, et jaaniööl korjatud ravimtaimedel on eriline ravitoime.
JAAN LÄEB JAANITULELE
Hoogsalt
Eesti rahvalaul
2. Mis ta täku järel käib,
libiseb seal kandadel, kaasike!
Vanker vaskivarbades,
rattad ruugeis rublades, kaasike!
3. Vankris Jaan kui vürstipoeg,
kuldakübar-kuningas, kaasike!
Neiu Jaani kõrval seal
vankris istub imena, kaasike!
4. See on neiu nugissilm,
punapõskne piigake, kaasike!
Jaan ta otsind endale,
käo kauni kamberi, kaasike!
Mõista, mõista: Missugused jalad ei kõnni?
Lugu otsas ja lauletud,otsas loo viisikene.
Tulgu laulma, kel lugusid,veeretama, kel viisisid!Igor TõnuristKolga-Jaani regilaulu ainetel
Eesti rahvalaul Alo Mattiiseni seades „Jaan läeb jaanitulele”
