Esivanemate pärand
Lauludes on rahva lugu
Igal rahval on omad laulud. Rahvalaule anti edasi põlvest põlve: vanemad laulsid oma lastele, need jätsid laulud meelde ja laulsid edasi oma järeltulijatele jne. Niimoodi on eestlased oma laule laulnud aastasadu ja nii on need ka meieni jõudnud.
Kuna rahvalaulud peegeldavad rahva mõttelaadi, ajalugu, eluviisi, kombeid ja uskumusi, siis saame nende kaudu teada, millised olid meie esivanemad ja kuidas nad elasid.
Pidevas muutumises
Nimetus „rahvalaul“ tuleb sellest, et viisidel ja sõnadel polnud kindlat autorit, vaid selleks oli rahvas.
Iga eeslaulja esituses võis laul natuke muutuda, kas või juba seetõttu, et vanasti ei osatud veel laule kirja panna ja lauldi meelespidamise järgi.
Ka lastele võisid vanematelt kuuldud viisid ja sõnad meelde jääda pisut teisiti. Ja kui mõni värsirida või viisijupp oli ununenud, mõeldi asemele uus.
Nii ei teagi me täpselt, mismoodi võisid kõlada meieni jõudnud rahvalaulud esimeste esitajate suus, sest kõik järgmised on neid omalt poolt muutnud ja täiendanud.
Üks ette, teised järele
Eesti rahvalaulu nimetatakse regilauluks.
Regilaule lauldi tavaliselt eeslaulja ja kooriga. Lauldi värsside kaupa: eeslaulja laulis ühe värsirea ja koor kordas seda.
Ühe värsirea mõtet võis teiste sõnadega ümber öelda mitmes järgmises reas, näiteks
Üles, üles, kiigekene,
üles mööda õunapuida,
mööda kauneid kaskesida.
Nimetus „rahvalaul“ tuleb sellest, et
laulul polnud kindlat.
Laulude autoriks oli.
Laul võis natuke muutuda, kuna lauldi.
Rahvalaule anti edasi.
Kahte moodi viisid
Regilaulude viisid on ühe- või kaherealised.
Üherealiseks nimetatakse regilauluviisi, kus koor kordas eeslaulja esitatud värsirida sama viisiga.
Kaherealiseks aga laulu, kus koori viis oli teistsugune.
Kits karja
Üherealine viis
Eeslaulja ja koor laulavad täpselt ühtemoodi: neil on sama viis ja sama tekst.
Üherealine viis
Kui mina hakkan laulemaie
Kaherealine viis
Eeslaulja ja koor laulavad sama värsirida, aga viis on erinev.
Kaherealine viis
Andke maada
- ümmargusta, kus ma hüppan (1)
- andke maada mängijalle
- ümmarguse, kus ma hüppan (2)
- maa mina leidsin, kus ma mängin
- tasast maada tantsijalle
- latergusta, kus ma laulan
- tasasema, kus ma tantsin
- laterguse, kus ma laulan
Heeringalaul
Uuema rahvalaulu „Heeringalaul“ sõnad on meie õpikusse kirja pannud 2. klassi õpilane Kati Kuustik.
