Vastlad

Täna liugu laseme, hõissa, meil on vastlad!

Eesti rahvaviis, sõnad Peeter Jakobson

Liug ja vurr

Vastlapäev on rahvakalendri talvine tähtpäev.

Vastlapäeva peetakse veebruari lõpul või märtsi algul, sellepärast nimetatakse seda liikuvaks pühaks.

Vastlapäeval lastakse liugu, süüakse herne- või oasuppi ja vastlakukleid.

Lastele meisterdatakse sel päeval vastlavurre. Vanasti tehti vurr seajalakondist ja nöörist, tänapäeval võib kondi asendada nööbiga. Võta suur kahe auguga nööp. Pista nöör aukudest läbi ja seo otsad.

Võta vurr kätte nii, et nöör jääks nimetissõrmede ümber ja nööp oleks keskel. Keeruta nööri (nii nagu hüppenöör hüpates ülesalla liigub). Kui nöör on juba hästi keerdus, hakka käsi kokku ja lahku liigutama. Nööp hakkab pöörlema ja tekib vurisev heli.

  • Vastlapäeval tehakse sporti
  • Vastlapäev võib sattuda erinevatele kuupäevadele
  • Hernesuppi
  • Kapsasuppi
  • Lehmasarvest
  • Seajalakondist

Vastlalaul

Regilaul Vaivarast. „Vastlalaul“

Celia Roose

Kas regilaulu saadavad pillid?

  • Jah
  • Ei

Kas sellel regilaulul on palju salme?

  • Jah
  • Ei

Salajutt

Maiustame

Loe, kuula ja plaksuta rütmi.

Mängi rütmi rütmipillidel.

Pjotr Tšaikovski. „Šokolaaditants (Hispaania tants)“

Bergeni filharmooniaorkester, dir Neeme Järvi

Anthony Newley. Muusikal „Charlie ja šokolaadivabrik“, avamäng

Londoni originaaletenduse orkester