4.1. Pinnavormid ja pinnamood
Kordamisküsimused
- Mille poolest pinnavormid üksteisest erinevad?
- Nimeta ja näita maailmakaardil suurimaid pinnavorme.
- Kuidas mõjutab pinnamood hoonete ehitamist, teede rajamist ja põllumajandust?
Ülesanded
4.2. Pinnamoe kujutamine kaardil
Kordamisküsimused
- Kirjelda viise, mille abil saab kujutada kaardil pinnamoodi.
- Mida näitab profiiljoon?
- Mis vahe on suhtelisel ja absoluutsel kõrgusel?
Ülesanded

- 1 m
- 1,5 m
- 2,5 m
4.3. Mäestikud ja mägismaad
Kordamisküsimused
- Mis vahe on mäel, mäestikul, mäeahelikul ja mägismaal?
- Too näide orust ja nõost. Näita neid kaardil.
- Nimeta ja näita kaardil noori mäestikke ja vanu mäestikke.
- Näita kaardil iga mandri suurimat mäestikku, mägismaad ja kõrgeimat mäge.
- Mis on inimeste peamised tegevusalad mägistel aladel?
Ülesanded



- Skandinaavia mäestik
- Juura
- Apalatšid
- Alpid
- igilumi
- kõrgus üle 2000 m
- kitsad ja sügavad orud
- ümarad tipud ja lauged nõlvad
- Schwarzwald
- kõrgus kuni 1000 m
- Karpaadid
- kõrgus 1000...2000 m
- Ardennid
- Andid
- teravad tipud ja järsud nõlvad
- Kordiljeerid
- tasased laed, esineb nii järske kui ka laugeid nõlvu
- Vogeesid
4.4. Tasandikud
Kordamisküsimused
- Kuidas nimetatakse erinevatel kõrgustel paiknevaid tasandikke? Seleta nende teket.
- Mis on inimeste peamised tegevusalad tasastel aladel?
Ülesanded
- Tasandikud sobivad hästi nii taime- kui ka loomakasvatuseks.
- Kõige tihedamalt on asustatud sisemaal asuvad tasandikud.
- Põllumajanduseks sobivat maad on tasandikel rohkem kui mäestikes.
- Tasandike jõed on madalad ega pole hästi laevatatavad.
- Tasandike teedevõrk on tihedam kui kui mägismaadel.
- Tasandikel hangitakse peamiselt settekivimeisse talletunud maavarasid.
- Metsamajandusega tegelemine on tasandikel hõlpsam kui mäestikes
- Kõige viljakamad mullad on tundratasandikel.
4.5. Maailmamere põhjareljeef
Kordamisküsimused
- Kuidas erinevad ookeani ja ookeaninõo piirid?
- Iseloomusta maailmamere põhjareljeefi.
Ülesanded

Mandrid ja
on maakera suurimad pinnavormid.
Madalaveelist ookeani ääreala nimetatakse .
Mandrinõlva peetakse ja ookeaninõo piiriks.
Ookeanide keskmäestik on maailma mäestikuvöönd.
Euraasia mandrilaval asub nt , Põhja-Ameerika mandrilaval aga .
4.6. Maa pinnamood muutub (1)
Kordamisküsimused
- Kuidas kujundavad pinnamoodi Maa sisejõud, kuidas aga välisjõud?
- Kus saab kõige paremini jälgida maapinna kõikuvliikumist?
- Miks on kivimite murenemine looduses oluline?
- Mis on erosioon?
Ülesanded
- Maa sisesoojus
- organismide elutegevus
- vee jäätumine ja sulamine
- vee lahustunud süsihappegaas
- õhutemperatuuri kõikumine
- tuul
- laamade lahknemine
- lamaade põrkumine
4.7. Maa pinnamood muutub (2)
Kordamisküsimused
- Kuidas kujundavad pinnamoodi liustikud?
- Millistes paikades kujundab tuul pinnamoodi kõige enam? Milliseid pinnavorme tuul tekitab?
- Milliseid pinnavorme loob inimene?
Ülesanded


- uhtorud
- luited
- karjäärid
- põlluterrassid
- alamikud
- kanalid
- kuivenduskraavid
- mäeahelikud
- meteoriidikraatrid
- aherainemäed
- süvikud
- vulkaanikoonused
- tehispaisud
- raud- ja maantteede tammid