Kordamine. Pinnamood

4.1. Pinnavormid ja pinnamood

Kordamisküsimused

  1. Mille poolest pinnavormid üksteisest erinevad?
  2. Nimeta ja näita maailmakaardil suurimaid pinnavorme.
  3. Kuidas mõjutab pinnamood hoonete ehitamist, teede rajamist ja põllumajandust?

Ülesanded

  • muldade iseloomu
  • veekogude paiknemist
  • teede jm rajatiste ehitamist
  • ilmastikku
  • asulate ja põldude paiknemist
  • taimestikku
  • viljeldavaid majandustegevusi
  • mandrid ja ookeaninõod
  • maailmajaod ja ookeanid
  • mäestikud ja süvikud

4.2. Pinnamoe kujutamine kaardil

Kordamisküsimused

  1. Kirjelda viise, mille abil saab kujutada kaardil pinnamoodi.
  2. Mida näitab profiiljoon?
  3. Mis vahe on suhtelisel ja absoluutsel kõrgusel?

Ülesanded

  • 1 m
  • 1,5 m
  • 2,5 m
  • reljeefivarjutus
  • samakõrgusjooned
  • maapinna kõrgussuhteid külje pealt vaadates
  • samakõrgusjoonte tihedust
  • teepikkust ühest punktist teise, kus on võetud arvesse pinnamoe muutumist
  • sama absoluutse kõrgusega punkte
  • sama suhtelise kõrgusega punkte

4.3. Mäestikud ja mägismaad

Kordamisküsimused

  1. Mis vahe on mäel, mäestikul, mäeahelikul ja mägismaal?
  2. Too näide orust ja nõost. Näita neid kaardil.
  3. Nimeta ja näita kaardil noori mäestikke ja vanu mäestikke.
  4. Näita kaardil iga mandri suurimat mäestikku, mägismaad ja kõrgeimat mäge.
  5. Mis on inimeste peamised tegevusalad mägistel aladel?

Ülesanded

        • Skandinaavia mäestik
        • Juura
        • Apalatšid
        • Alpid
        • igilumi
        • kõrgus üle 2000 m
        • kitsad ja sügavad orud
        • ümarad tipud ja lauged nõlvad
        • Schwarzwald
        • kõrgus kuni 1000 m
        • Karpaadid
        • kõrgus 1000...2000 m
        • Ardennid
        • Andid
        • teravad tipud ja järsud nõlvad
        • Kordiljeerid
        • tasased laed, esineb nii järske kui ka laugeid nõlvu
        • Vogeesid
        • ala paralleelsete mäeahelike ja neid liigestavate orgudega
        • korrapäratult paiknevate mäeahelike ja nendevaheliste tasandikega ala
        • pikas reas asetsevad mäed
        • ala, mis hõlmab üksiku mäe pinda
        • Org on maapinnasüvend, mis on kahest otsast avatud, nõgu aga süvend, mis on igast küljest suletud
        • Nõgu on vooluvete uuristuse tagajärjel tekkinud piklik maapinnasüvend, org on aga keskelt madalam ning servadest kõrgem pinnavorm
        • Org on pikliku kujuga, nõgu aga alati ümmargune
        • Vanadel mäestikel ei ole taimkatet
        • Vanad mäestikud on teravate tippude ja madalate mäeahelikega
        • Noortes mäestikes on sügavad orud
        • Noortel mäestikel kasvab enamsti mets
        • Noored mäestikud on kõrged, kuid tasaste lagedega
        • Vamad mäestikud on madalad ja tasaste lagedega
        • Noored mäestikud on teravate tippude ja kõrgete ahelikega
        • Vanadel mäestikel ei teki lumikatet

        4.4. Tasandikud

        Kordamisküsimused

        1. Kuidas nimetatakse erinevatel kõrgustel paiknevaid tasandikke? Seleta nende teket.
        2. Mis on inimeste peamised tegevusalad tasastel aladel?

        Ülesanded

                                  • Mississippi madalik
                                  • Kaspia alamik
                                  • Surnumere alamik
                                  • Colorado platoo
                                  • Induse-Gangese madalik
                                  • Kesktasandik
                                  • Altiplano
                                  • Mehhiko kiltmaa
                                  • Amazonase madalik
                                  • Tasandikud sobivad hästi nii taime- kui ka loomakasvatuseks.
                                  • Kõige tihedamalt on asustatud sisemaal asuvad tasandikud.
                                  • Põllumajanduseks sobivat maad on tasandikel rohkem kui mäestikes.
                                  • Tasandike jõed on madalad ega pole hästi laevatatavad.
                                  • Tasandike teedevõrk on tihedam kui kui mägismaadel.
                                  • Tasandikel hangitakse peamiselt settekivimeisse talletunud maavarasid.
                                  • Metsamajandusega tegelemine on tasandikel hõlpsam kui mäestikes
                                  • Kõige viljakamad mullad on tundratasandikel.
                                  • Kiltmaa on taseks kulunud jäänuk mägismaast
                                  • Kiltmaa on vaheldusrikkama pinnamoega kui mägismaa
                                  • Kiltmaa võib olla mägismaa tasasem osa
                                  • Kiltmaa absoluutkõrgus ulatub 200 meetrini, mägismaa absoluutkõrgus aga 1000 meetrini
                                  • Rannikupiirkonnas kuni 200 m kõrgusel asuvad tasased alad
                                  • Mäeahelike-vaheline tasane ala mägismaal
                                  • Maailmamere tasemest allpool asuv tasandik

                                  4.5. Maailmamere põhjareljeef

                                  Kordamisküsimused

                                  1. Kuidas erinevad ookeani ja ookeaninõo piirid?
                                  2. Iseloomusta maailmamere põhjareljeefi.

                                  Ülesanded

                                                    Mandrid ja  
                                                    on maakera suurimad pinnavormid.

                                                    Madalaveelist ookeani ääreala nimetatakse .

                                                    Mandrinõlva peetakse  ja ookeaninõo piiriks.

                                                    Ookeanide keskmäestik on maailma   mäestikuvöönd.

                                                    Euraasia mandrilaval asub nt , Põhja-Ameerika mandrilaval aga .

                                                    • mandrinõlval
                                                    • mandrilaval
                                                    • rannikul
                                                    • ookeaninõos
                                                    • Laamade põrkevööndis, kus ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla
                                                    • Murranguvööndis, kus laamad teineteise suhtes küljetsi liiguvad
                                                    • Ookeanide keskmäestikus, mille keskosa on pikuti lõhestatud ja kus laamad lahknevad

                                                    4.6. Maa pinnamood muutub (1)

                                                    Kordamisküsimused

                                                    1. Kuidas kujundavad pinnamoodi Maa sisejõud, kuidas aga välisjõud?
                                                    2. Kus saab kõige paremini jälgida maapinna kõikuvliikumist?
                                                    3. Miks on kivimite murenemine looduses oluline?
                                                    4. Mis on erosioon?

                                                    Ülesanded

                                                    Parimaks kaitseks  vastu on  looduslik taimkate. Seal, kus looduslikku taimkatet on vähe või on maapind , võib voolav vesi pinnase kergesti ära uhtuda. Pinnase ärakannet sademete ja voolava vee poolt nimetatakse .

                                                    Ajutine vooluvesi võib tekitada kitsad ja järsuveerelised mille pikkus võib ulatuda mitme kilomeetrini. Järskudel nõlvadel võib pärast tugevaid vihmasadusid esineda ka  mil veega küllastunud pinnas liigub mööda nõlva alla.

                                                    • Kaitseribasid istutades ja looduslikku taimkatet taastades suurendab erosiooni ohtu.
                                                    • Põldude rajamine nõlvadele ja ebasobivad maaharimisvõtteid muudavad mulla sidusust ja suurendavad erosiooni ohtu.
                                                    • Metsade raiumine ja loodusliku taimkatte hävitamine jätab pinnase erosiooni eest kaitseta.
                                                    • Pinnase tihendamine (nt pinnase kinni tallamine) ning asfaldist ja betoonist tehispindade rajamine suurendab vooluvee hulka, mis suurendab erosiooni ohtu
                                                    • Maa sisesoojus
                                                    • organismide elutegevus
                                                    • vee jäätumine ja sulamine
                                                    • vee lahustunud süsihappegaas
                                                    • õhutemperatuuri kõikumine
                                                    • tuul
                                                    • laamade lahknemine
                                                    • lamaade põrkumine

                                                    4.7. Maa pinnamood muutub (2)

                                                    Kordamisküsimused

                                                    1. Kuidas kujundavad pinnamoodi liustikud?
                                                    2. Millistes paikades kujundab tuul pinnamoodi kõige enam? Milliseid pinnavorme tuul tekitab?
                                                    3. Milliseid pinnavorme loob inimene?

                                                    Ülesanded

                                                        • uhtorud
                                                        • luited
                                                        • karjäärid
                                                        • põlluterrassid
                                                        • alamikud
                                                        • kanalid
                                                        • kuivenduskraavid
                                                        • mäeahelikud
                                                        • meteoriidikraatrid
                                                        • aherainemäed
                                                        • süvikud
                                                        • vulkaanikoonused
                                                        • tehispaisud
                                                        • raud- ja maantteede tammid

                                                        Tuul võib pinnamoe kujundajana nii  kui ka kuhjata.

                                                        Tuule kulutav tegevus toimub kaasahaaratud  abil. Need põrkuvad vastu takistusi,  ja kulutades neid.

                                                        Tuule kiirus on väga . Kui tuule kiirus , siis langevad setted maapinnale. Kõige  setted võivad kanduda suurte vahemaade taha.

                                                        Tuule kuhjava tegevuse tagajärjel kujunenud pinnavormidest on levinuimad luited ja .

                                                        • Liustikud tekivad külma kliimaga aladel, kus põhjani külmunud jõed muutuvad liustikeks ja kulutavad ruhiorge.
                                                        • Üha paksenev jääkiht hakkab oma raskuse all laiali valguma või mööda mäe nõlvu alla liikuma.
                                                        • Sademete hulk peab olema piisav, et liustik kasvaks ja püsiks aasta ringi.
                                                        • Liustikud tekivad mägedes, kus on olemas sobivad orud ehk ruhiorud liustike liikumiseks.
                                                        • Alumised lumekihid tihenevad lisanduvate lumekihtide all jääks.
                                                        • Liustiku poolt kokku kuhjatud eri suurusega murendmaterjalist koosnev sete
                                                        • mäeliustiku poolt kulutatud org mäenõlval
                                                        • Mereni küündinud mandriliustiku servast lahti murdunud jäämägede kogum

                                                        Mõisted

                                                        Mäestik Euroopas