Maa pinnamood muutub (2)

Liustikud on kulutajad ja kuhjajad

Loe tekst ette

Polaaraladel, kus lund sajab rohkem, kui soojal ajal sulada jõuab, ladestuvad üha uued lumekihid vanemate peale. Allpool olev lumi tiheneb, muutub igijääks ning tekivad suured kilbikujulised jääväljad ehk mandrijääkilbid.

Igijää koguneb ka mäestike kõrgemates osades, kus sajab lund ja valitsevad madalad temperatuurid nagu polaaraladelgi. Kui lund tuleb järjest juurde, hakkab jäätunud ala laienema ning jää võib mööda mäenõlvu alla hakata liikuma. Liikuva jää ehk liustiku tunnuseks on lõhede teke. Liustikud ongi peamised pinnamoe kujundajad igijää ja -lumega kaetud aladel.

Mandriliustik liigub aeglaselt jääkilbi keskosast igas suunas ja kujundab ületatava ala pinnamoodi

Mereni jõudnud mandriliustiku serv Antarktiksel
Liustiku servas on liustiku kihid hästi näha. Liustiku teke on sarnane settekivimite tekkega. Kuhjuva lume raskuse all hakkavad alumised lumekihid tihenema kuni muutuvad jääks. Erinevalt settekivimeist hakkab aga liustik kuhjuva raskuse all laiali valguma.

Mäeliustikud liiguvad palju kiiremini kui mandriliustikud
Mägiliustik liigub alati mööda vähima vastupanu teed nõlvast alla.

Mandrijää tänapäevaseid kulutusalasid me ei näe, sest jää alles varjab oma tegevuse jälgi. Neil aladel aga, mis olid minevikus mandrijääga kaetud, paljanduvad maapinnal väga vanad ja kõvad kristalsed kivimid või vastupidiselt ilmestavad pinnamoodi mandrijää kuhjatud pinnavormid. Suvel liustiku serv taandub, sest jää sulab, talvel aga kasvab. Kui jää liigub edasi, kraabib ta maapinda, purustab ja veab kaasa kivimeid ning hävitab sellel alal varem olnud pinnavormid. Kuid nii nagu voolav vesi, kannab ka liustik kivimimaterjali ehk moreeni kaasa. See sulab jääserva seest välja ja kuhjub suurteks vallideks. Kõige rohkem sulab jääst välja setteid seal, kus liustiku serv püsib pikemat aega paigal või kus jää on mitu korda sulanud ja uuesti peale tunginud.

Ruhiorg
Kunagiste mägiliustike kulutatud ruhioru tunneme tänapäeval ära selle U-kujulise ristlõike järgi.

Gröönimaa jääkilbi paksus ulatub mõnes kohas üle 3 km ning selle uurimiseks kasutatakse puuraukude andmeid ja georadarit

Liustik kraabib ja murendab ületatavat aluspinda ning haarab murendmaterjali kaasa
Videos on kaasa haaratud murendmaterjal hästi näha laia musta jutina liustiku keskosas. Liustiku servas settib murendmaterjal ehk moreen liustikust välja.

Liustikud tekivad külma kliimaga aladel, kus põhjani külmunud jõed muutuvad liustikeks ja kulutavad ruhiorge.
Üha paksenev jääkiht hakkab oma raskuse all laiali valguma või mööda mäe nõlvu alla liikuma.
Sademete hulk peab olema piisav, et liustik kasvaks ja püsiks aasta ringi.
Liustikud tekivad mägedes, kus on olemas sobivad orud ehk ruhiorud liustike liikumiseks.
Alumised lumekihid tihenevad lisanduvate lumekihtide all jääks.

Liustikud sisaldavad 2/3 Maa mageveevarudest, mida soovitakse transportide maailma veevaesematesse piirkondadesse
Liustikud on kui looduslikud arhiivid, mis annavad meiele teavet mineviku keskkonnatingimuste kohta
Polaaralad ja kõrgmäestikud on suure turismipotentsiaaliga

Liustiku poolt kokku kuhjatud eri suurusega murendmaterjalist koosnev sete
mäeliustiku poolt kulutatud org mäenõlval
Mereni küündinud mandriliustiku servast lahti murdunud jäämägede kogum

Seotud sisu

Milliste alade pinnamoodi mõjutab tuul kõige rohkem?

Loe tekst ette

Tuul kulutab maapinda, kannab setteid edasi ning lõpuks kuhjab need. Kõik kolm protsessi toimuvad ühel ajal, kuid kohati on ülekaalus kulutus, kohati aga kuhjamine. Tuul läbib suuri vahemaid ning seetõttu kujundab pinnamoodi märksa ulatuslikumal alal kui voolav vesi.

Kõige enam on tuule tegevust märgata kuiva kliimaga alal, kus on palju murenenud kivimeid ja tuul on tugev. Kuivi ja lahtisi kivimiosakesi on ju kergem ära kanda.

Kuna tuul on tavaliselt puhanguline ja aluspind erineva karedusega, kanduvad liivaosakesed edasi jaokaupa: tuul kord veeretab neid, kord kannab õhus, siis jätab maha. Murend settib juhul, kui takistus maapinnal, kas kõrbetaim või kivirahn, tuule kiirust pidurdab.

Kõige peenemad osakesed kanduvad siiski suurte vahemaade taha. Põhja-Aafrika kõrbetolmu võib jõuda nii Briti saartele kui ka kaugele Atlandi ookeani kohale.

Kivisammas
Kõrbes on erineva kulumiskindlusega kivimitest tekkinud väga mitmesuguseid pinnavorme, nagu nt müstilise kujuga kivisambad, kiikkaljud, tuulekerad.

Tolmutorm Tšiili rannikul
Atacama kõrbe liiv ja tolm on tuule mõjul kandunud Vaikse ookeani kohale

Peamisteks tuule tekitatud pinnavormideks on luited. Rannikule kuhjab tuul pikki luiteahelikke, kõrbetes tekivad aga 20–30 m kõrgused sirbikujulised kaarluited ehk barhaanid. Sahara kõrbes nihutab tuul edasi lausa mitmesaja meetri kõrgusi liivakuhjatisi.

Barhaan kõrbes
Tekkinud liivakuhjatisel kasvab peamiselt selle keskosa. Tuul üritab järjest kõrgemaks muutuvast luitest külje pealt mööduda ja nihutab selle mõlemat otsa edasi. Nii tekivad barhaanid.

Luite nõlvu katavad tuulevired
Tuulevired on väikesed looklevad vallilaadsed kuhjevormid. Nad tekivad risti tuule liikumise suunaga.

niiske kliimaga
kuiva kliimaga
sooja kliimaga
külma kliimaga

Tuul võib pinnamoe kujundajana nii kui ka kuhjata.

Tuule kulutav tegevus toimub kaasahaaratud abil. Need põrkuvad vastu takistusi, ja kulutades neid.

Tuule kiirus on väga . Kui tuule kiirus , siis langevad setted maapinnale. Kõige setted võivad kanduda suurte vahemaade taha.

Tuule kuhjava tegevuse tagajärjel kujunenud pinnavormidest on levinuimad luited ja .

Seotud sisu

Milliseid pinnavorme loob inimene?

Loe tekst ette

Inimtegevuse mõju pinnamoele võib olla suur. Maavarade kaevandamisest jäävad järele kuni 1000 m sügavused nõod. Kaevanduskäigud ja maa-alused tühimikud ulatuvad lausa mitme kilomeetri sügavusse. Maavarade töötlemisel jääb üle inimesele kasutuid kivimeid, mis kuhjatakse kusagil lähedal kõrgeteks aherainemägedeks. Ka tehaste ja elektrijaamade kõrvale kerkivad tuhamäed.

Suletud Rummu karjäär Harjumaal
Taustal paistab aherainemägi. Rummu karjääris alustati paekivi kaevandamist 1938. aastal. Pärast karjääri sulgemist 1990. aastatel lõpetati ka põhjavee ärajuhtimine karjäärist ning sinna tekkis järv.

Teemantikaevandus Venemaal Jakuutias
Maavarade pealmaakaevandamisest jäävad järele suured ja sügavad augud.

Aga mitte ainult kaevandamine ei muuda pinnamoodi: kiirteede jaoks kuhjatakse kokku võimsaid teetamme, nende kõrvale kerkib majakõrgusi valle liiklusmüra tõkestamiseks, suuri jõgesid paisutatakse ligi 200 m kõrguste tammide taha.

Maavarade kaevandamise, tootmise ja ehitustegevuse käigus tõstetakse aasta jooksul ühest kohast teise üle 100 mld tonni kivimeid. Ka inimese loodud pinnavormid alluvad Maa sise- ja välisjõudude tegevusele. Kui me seda ei arvesta, võivad tagajärjed olla kurvad: voolav vesi võib pinnase ära uhtuda, põhjustada varinguid ja maalihkeid.

Palmikujuline Jumayrah' tehissaarestik Dubais

Riisiterrassid Bali saarel
Terrasspõlde rajatakse mägise pinnamoega aladel, et tekitada juurde rõhtset maad. Terrasside rajamine võimaldab koondada riisikasvatuseks vajalikku vett ning vähendada äravoolust tingitud erosiooni.