Rahvastik paikneb maakeral äärmiselt ebaühtlaselt, 90% inimestest on kogunenud põhjapoolkerale. Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 47 inimest ruutkilomeetri kohta. Inimesi elab kogu maakeral, ka äärmuslikes tingimustes: külmast tundrast kuumade kõrbeteni, madalatest mereäärsetest piirkondadest kõrgete mägedeni. Tehnoloogia abil suudab inimene vähendada oma sõltuvust loodusest, kuid loodusseadused (nt energiavood, vee ja õhu liikumine) seavad ikkagi piirid sellele, kus on võimalik elada ja kus mitte.
Miks mõned paigad on tihedamalt asustatud kui teised?
Maailma suurlinnades ja suure rahvaarvuga kääbusriikides elavad inimesed tihedalt üksteise kõrvale ehitatud kõrghoonetes. Seal on rahvastiku tihedus üle 10 000 inimese ühe ruutkilomeetri kohta. Kuid on ka selliseid piirkondi, kus külad asuvad üksteisest kümnete kilomeetrite kaugusel ja rahvastiku keskmine tihedus on alla ühe inimese ruutkilomeetri kohta. Riigi rahvastiku keskmise tiheduse teadasaamiseks peame riigi rahvaarvu jagama pindalaga.
Rahvastiku paiknemine on sõltunud eelkõige loodusest ja seetõttu on inimesed ajaloo jooksul koondunud elama loodusoludelt soodsatesse piirkondadesse.
Hongkong on Hiina piirkond, kus on käibel oma raha, oma tolli- ja immigratsioonisüsteem, seadused jmt. Seetõttu nimetatakse Hongkongi Hiina erihalduspiirkonnaks.
Inimese elu- ja majandustegevuseks on kõige soodsam soe ja niiske kliima, tasane ja produktiivne maapind ning mageda vee küllus. Soodsad loodustingimused võimaldavad saada suuri saake ning elamute soojustamisele ja küttele kulub seal vähem raha. Peale soodsate ilmastikuolude ja pinnamoe suurendab asustustihedust ka hea ligipääsetavus ja loodusvarade rikkus. Niisugused paigad on tavaliselt rannikualad, jõeorud ja jõgede suudmed.
Elu on võimalik ka vee peal. Kagu-Aasia suurimal mageveejärvel Tônlé Sabil asub ujuvatest majadest koosnev küla.
Mida rohkem ühiskond arenes, seda vähem sõltus inimene loodusoludest. Seetõttu mõjutabki enam arenenud maades rahvastiku paiknemist peamiselt piirkonna majandusgeograafiline asend. Tähtis on hea teede- ja sidevõrk ning toimiv majandus- ja asustusstruktuur. Näiteks on Soomes asustatud alad ka polaarjoonest sadu kilomeetreid põhja pool, kuigi loodusolud on seal eluks raskemad kui Lõuna-Soomes.
Siiski on suurel osal maakerast inimesel karmi looduse tõttu äärmiselt raske või üldse võimatu elada. Hõreda asustuse põhjuseks võib olla madal temperatuur, sademete või vooluvee puudus, kõrged mäed, vähesed loodusvarad, kidur taimestik või hoopis taimestiku üleküllus ja raske ligipääsetavus.
Üks olulisemaid inimasustust piiravaid tegureid on madal temperatuur. Suur osa maakerast on kaetud vee ja jääga ega sobi inimeste elupaigaks. Siin-seal meredel naftatööstusbaasides ja jäätunud aladel elavad küll mõned inimesed, kuid nende elu sõltub täielikult sellest, kuidas neid varustatakse. Maailma 8 miljardist inimesest elab näiteks Eestist põhja pool vaid 0,2%. Siberi põhjaosa Venemaal ning Põhja-Kanada on väga hõredalt asustatud. Kõige põhjapoolsemad püsiasustusega alad on Norrale kuuluv Svalbard Põhja-Jäämeres ja Taanile kuuluv Gröönimaa.
Lumistes piirkondades kasutatakse tihtipeale inimeste ja ka asjade transpordiks kelgukoeri, kes on kohastunud elama karmi kliimaga aladel
Antarktika on ainus manner, kus püsielanikkond puudub. Siiski elab uurimisjaamades aasta läbi mitu tuhat inimest.
Kuidas praegune asustus peegeldab riigi ajaloolist arengut?
Paljudes praegu tihedalt asustatud piirkondades on inimesed elanud juba aastatuhandeid. Kuigi tänapäevane ühiskond erineb suuresti varasematest, on inimeste elukohad jäänud üldiselt samaks. Praegugi kasvavad ja arenevad antiikajast tuntud linnad, näiteks Ateena Kreekas ja Rooma Itaalias. Ülemaailmse tähtsusega kultuuri- ja majanduskeskusteks on muutunud roomlaste asutatud London ja Pariis. Tihti on linnu rajatud poliitiliste või majanduslike huvide tõttu. Näiteks tekkis hansalinn Riia Lätis kaubanduse elavnemise tulemusena, Helsingi Soomes aga rajati kuninga käsul, et konkureerida kauplemises Tallinnaga.
Maailma põhjapoolseim suurlinn Peterburi loodi tsaari käsul 1703. aastal kui Venemaa „aken Euroopasse”. Hoolimata kehvast asukohast soisel ja mereveega sageli üleujutataval alal, on Peterburi tänapäevani üks tähtsamaid Venemaa linnu.
Euroopa kaubandus ja teedevõrk on kujunenud sajandite jooksul ja kunagi tekkinud asustus on jäänud üsna püsivaks. Kuigi infoühiskonna areng hõlbustaks tänapäeval elu maapiirkondades, pole siiski väga palju inimesi linnast maale kolinud.
Ajaloolised tegurid on põhjustanud ka mõnevõrra erandliku asustuse Venemaa põhja- ja idaosas. Nõukogude Liidu perioodil ehitati Siberisse raudteed, mis ühendavad loodusvarade tootmiseks rajatud suuri tööstuslinnu. Seetõttu elab tänapäevalgi Siberis ja Kaug-Põhjas suhteliselt palju inimesi, võrreldes mujal maailmas samadel laiuskraadidel olevate aladega.
Riigi idaranniku linnad asutati suurel maadeavastuste ajastul 15.–17. sajandil, mil esimese püsiva asunduse rajasid eurooplased. Linnade edasine areng ja eurooplaste asunduse laienemine toimus maadeavastustele järgnenud koloniaalajastul. Riigi kuiv keskosa on siiamaani palju hõredamalt asustatud kui idarannik. Idarannikut läänerannikuga ühendav raudtee sai valmis 1869. aastal.
16. sajandil hakkas riigi võim kasvama ning see laiendas oma piire Vaikse ookeanini välja. Suurem osa riigi idaosast oli väga hõredalt asustatud. 1916. aastal valmis raudtee, mis ühendas riigi lääneosa idaosaga ning sõit läbi riigi kestis neli nädalat. Tegu on maailma pikima raudteega, mis läbib kümmet ajatsooni ja kahte maailmajagu. Idaossa rajatud suured tööstuslinnad tegelevad peamiselt loodusvarade töötlemisega. 20. sajandil rajati riigi idaossa ka suur hulk vangilaagreid.
Tänapäeva Türgi suurim linn, mille varasem nimi oli Konstantinoopol. Konstantinoopol oli Ida-Rooma keisririigi (Bütsantsi) pealinnana juba 4. sajandil maailma suurim linn.
Kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma üks rikkamaid linnu, mis rajati 753 eKr. Sama nime kandis ka vanaaja üks võimsamaid riike, mis oma hiilgeajal hõivas kogu Vahemere piirkonna ning ulatus üle Kesk-Euroopa Inglismaa keskosani välja.
13. sajandil astus linn Läänemerel merekaubandusega tegelevate kaubalinnade Hansa Liitu. Linn mängis tähtsat rolli Läänemere idaosa kaubanduses ja suhetes vene kaupmeestega. Esimene Euroopa linn, mille keskplatsile püstitati 1441. aastal linna jõulupuu.
Linna rajasid 1701. aastal prantsuse kaupmehed. 19. sajandil kujunes linnast riigi suurim autotööstuskeskus. Seal paiknesid näiteks Fordi ja General Motorsi peakorter ning tehased. 20. sajandi teisel poolel toimunud tehnoloogilise murrangu tulemusena viidi autode tootmisprotsess üle masinatele. Sellega kaasnes suur töökäte ülejääk ja tööpuuduse kasv, mis tõi omakorda kaasa suured probleemid. Linna rahvaarv vähenes 60% ning 2013. aastaks oli riigi ajaloo suurim pankrotistunud linn.
Mõisted
- rahvastiku tihedus – mingi ala (riigi, maakonna, linna, valla) elanike arv ruutkilomeetri kohta
