Maad iseenesest on küllalt ja seda peaks jätkuma kõigile. Maakera on ju asustatud suhteliselt hõredalt, vaid pisut tihedamalt kui Eesti. Seepärast on maailmas ruumi, kuhu inimtegevus võiks laieneda. Probleemiks on aga see, et loodusressursid ei jaotu maakeral võrdselt.
Millistes piirkondades on rahvastiku tihedus suurim?
- Aafrika
- Austraalia
- Aasia
- Põhja-Ameerika
- Ladina-Ameerika
- Euroopa
|
|
|
|
Euroopas elab tänapäeval iga üheksas maailma elanik. Rahvastik kasvas siin kiiresti 19. sajandil ja 20. sajandi algupoolel. Nüüdseks on rahvaarvu kasv peatunud ja õige mitmes riigis see hoopis langeb, sest sündimus on madal. Euroopa rahvastik vananeb. Enamik Euroopa rahvastikust elab linnades, neist suurimad on London, Pariis ja Moskva. Praegust Euroopat iseloomustavad muutused tööstuses: vana reostav nn korstnatööstus asendub samm- sammult info- ja sidetehnoloogia tööstusega.
Ruhr on 53-st suuremast ja väiksemast linnast kujunenud tiheasustuspiirkond, mis on umbes Harjumaa suurune, ent kus elab 5,2 miljonit inimest. Asustuse arengule pani aluse rikkalike söevarude olemasolu. Tööstusliku pöörde käigus sai Ruhrist suurimad söekaevandamise ja terasetootmispiirkondi Euroopas. Endist tööstuhiilgust meenutavad tehasekorstnad ilmestavad Ruhri maastikku praegugi.
2020. aastal elas Suurbritannia pealinnas 9,3 miljonit inimest.
2020. aastal elas Venemaa pealinnas 12,5 miljonit inimest.
- rahvastik vananeb
- sündimus on väike
- tööstuses toimuvate muutuste tõttu
Põhja-Ameerikas on tihedalt asustatud eelkõige idarannik ja sellest loodesse jääva Suure järvistu ümbrus. Rahvaarv seal enam eriti ei kasva, sest kunagine malmi- ja söetööstus, mis inimesi koondas ja praegusele kõrgetasemelisele tööstusele aluse lõi, on nüüdseks kadunud.
Enamik inimesi elab seal suurtes miljonilinnades, nagu näiteks New Yorgis, Chicagos ja Washingtonis. Los Angeles läänerannikul on üks maailma suurimaid linnastuid.
2020. aastal elas Michigani järve äärses Chicagos 9,6 miljonit inimest.
Bostonist Washingtonini ulatub nn Boswashi kiirteedega ühendatud linnavõrgustik, kus elab üle 40 miljoni inimese. Selle keskel asub New York, üks maailma suuremaid ja majanduslikult tähtsamaid linnu, mille rajasid hollandlased 17. sajandil.
- USA ja Kanada siseosa tasandikele
- Idarannikule
- Läänerannikule
- Mehhiko lahe rannikule
- Põhjarannikule
- Kordiljeeridesse
- Suure järvistu ümbrusse
Lõuna-Ameerikas on tiheda rahvastikuga ala Brasiilia kaguosa, kus asuvad samba ja jalgpalli poolest kuulsad suurlinnad Rio de Janeiro ja São Paulo. Rahvastikutihedus on suur ka Argentina suurlinna Buenos Airese ümber.
2020. aastal elas Rio de Janeiros 13,5 miljonit inimest.
2020. aastal elas Argentina pealinnas 15,2 miljonit inimest.
Aafrika kõige tihedamalt asustatud ala on maavarade poolest rikas ja arenenud tööstusega Nigeeria läänerannik. Seal asub ka Aafrika suurim kasvav linn Lagos. Teine väga tihedalt asustatud piirkond on Niiluse jõeorg, kus paikneb ka ajalooliselt tuntud Egiptuse suurlinn Kairo.
2020. aastal elas Egiptuse pealinnas 20,9 miljonit inimest.
- Vahemere ranniku keskosa
- mandri idaosa Punasest merest kuni lõunatipuni
- Namibi ja Sahara kõrbe läänerannik
- läänerannik Guinea lahe ääras
- Vahemere ranniku lääne- ja idaosa
Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias elab kokku üle poole kogu maailma rahvastikust ning selle piirkonna rahvaarv kasvab kiiresti.
Ida-Aasias elab iga neljas maailma elanik ehk üle 1,6 miljardi inimese. Sealse tiheda inimasustuse eelduseks on Suur-Hiina tasandikul Jangtse ja Huang He alamjooksul kujunenud maaviljeluseks sobivad alad. Peamise põllukultuuri riisi tootmist soodustab ka niiske kliima.
Selles piirkonnas asuvad rahvaarvult maailma suurim riik, kiire majandusarenguga Hiina ning majanduslikult hästi arenenud Jaapan, Korea poolsaarel Lõuna-Korea ning Ida-Hiina meres saareriik Taiwan. Seal paiknevad ka maailma ühed suurimad linnad: üle 37 miljoni inimesega Tokyo Jaapanis ja üle 27 miljoni inimesega Shanghai Hiinas.
2020. aastal elas Hiina suurimas linnas 27,1 miljonit inimest.
Kahe kõige tihedamini asustatud ala, Ida- ja Lõuna- Aasia vahele jääb Kagu-Aasia ligi 0,7 miljardi inimesega. Väga hõredalt asustatud mäestikualade ja saarte kõrval leidub seal ka väiksemaid tihedalt asustatud paiku, näiteks Jaava saar Indoneesias ja kõrgelt arenenud Singapuri linnriik Malaka poolsaare lõunatipus.
2020. aastal elas Indoneesia pealinnas 34,5 miljonit inimest.
Lõuna-Aasias elab iga neljas maailma elanik. Siin asub ligi 1,4 miljardi inimesega rahvastiku arvult maailma teine riik India. Kõige tihedamini on asustatud produktiivsete põllumuldadega Induse-Gangese madalik. Enamik India rahvastikust elab veel maapiirkondades, kuid suurlinnade arv kasvab kiiresti.
2020. aastal elas Mumbais 20,4 miljonit inimest
Võrreldes eelpool tutvustatud aladega on Austraalia peaaegu inimtühi. Tihedamini on asustatud kagurannik kahe miljonilinna, olümpiamängudest tuntud Sydney ja Melbourne’i ümbruses.
2020. aastal elas Melbourne'is 5 miljonit inimest.
- Enamikku mandrist katab kõrb ja poolkõrb, kus napib vett ja puudub viljakas pinnas põllumajanduseks.
- Suur osa Austraaliast on tiheda vihmametsa all, kus on liigniisked tingimused ja seetõttu raskendatud läbipääs ja taristu rajamine.
- Mandri siseosas laiub asustuseks kõlbmatu mägismaa, olemasolev asustus on koondunud kitsale rannikumadalikule mandri kaguosas.
