Milliseid probleeme toob kaasa rahvaarvu kiire kasv?
Maailma rahvastik kasvab päevas ligikaudu 200 000 elaniku võrra. Iga nädalaga lisandub maailma rohkem inimesi, kui elab Eestis. ÜRO arvestuste kohaselt võib maakera rahvaarv ületada 9 miljardi inimese piiri 2040. aastaks. Kuigi paljudes enam arenenud riikides on rahvaarvu kasv juba pidurdunud, siis vaeste Lõuna riikide arvel see siiski kasvab. Suurimat rahvastiku kasvu on ennustatud just Aafrikas Sahara kõrbest lõuna poole jäävates riikides, mistõttu nende riikide majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võib veelgi suureneda. Rahvaarvu kasvu on osas riikides proovitud peatada ka karmi rahvastikupoliitikaga. Näiteks Hiinas, maailma kõige suurema rahvaarvuga riigis, on pere kohta lubatud vaid üks, maapiirkondades erandjuhtudel kuni kaks last. Selline poliitika on proportsionaalselt paigast nihutanud meeste ja naiste arvulise tasakaalu ühiskonnas.
Pole haruldane, et vastsündinud tüdruk kas salatakse maha või lausa hukatakse. Poiste eelistamine tuleneb iidsetest tõekspidamistest, mille järgi mees on täisväärtuslik ühiskonna liige. Mehed hoolitsevad oma eakate vanemate eest, suudavad rohkem tööd teha ja seega ka rohkem teenida ning kannavad edasi perekonnanime. Traditsiooniliselt kolivad naised aga abielludes mehe perekonna juurde ning hoolitsevad edaspidi selle eest, mistõttu oma vanemad jäävad tagaplaanile.
Lisamaterjal. Robert Malthus
Inglise majandusteadlane Robert Malthus väitis umbes 200 aastat tagasi, et kui rahvaarvu kasvu ei suudeta pidurdada, suureneb toidu ja muude eluks vajalike ressursside puudus. Siiski pole see nii läinud, kuna nii talupidajad kui ka teadlased on suutnud leida uusi meetodeid, kuidas põllumajandustoodangut suurendada. Probleeme tekitab hoopiski see, kuidas viia toit sinna, kus seda kõige enam vajatakse.
Enam arenenud riikide kodanik kulutab maailma loodusvarasid 40 korda rohkem kui vähem arenenud maade kodanik. Loodusvarade ammendamine käib üha kiirenevas tempos, nõudlus nende järele suureneb veelgi kiiremini.
- Malthus ei suutnud ette näha nii drastilist põllumajanduse arengut.
- Rahvaarvu kasv pidurdus ja nõudlus toidu järele ei osutunud nii suureks, kui Malthus prognoosis.
- Selgus, et inimeste toiduvajadus on arvatust palju väiksem ning inimesed saavad hakkama ka väiksema toidukogusega.
Mõtle
- Arutle, kas rahvaarvu kasv on vaesuse põhjus või tagajärg.
- Kas loodusvarade ammendamine võib saada rahvaarvu kasvu piiravaks teguriks?
Miks inimesed elukohta vahetavad?
Rahvaarvu muutumist mingis piirkonnas mõjutab ka ränne. Ränne on inimeste püsielukoha vahetus, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Ränne liigitatakse kas vabatahtlikuks või sundrändeks.
Näiteks kui kolitakse teise linna paremasse korterisse või minnakse naaberriiki ülikooli, on tegu vabatahtliku rändega. Sundrände korral peavad inimesed oma kodu maha jätma mingil välisel põhjusel. Selleks võib olla nii sõda, poliitiline tagakiusamine, küüditamine kui ka loodusõnnetus. Väljarännanud inimesed ei kaota tavaliselt sidet endise kodumaaga. Osa väljarändajaid pöördub tagasi, kuid paljud jäävad uude elupaika ja saavad selle riigi kodanikeks.
Haritud tööjõu vabatahtlikku sisserännet riiki nimetatakse ajude sissevooluks ja väljarännet ajude äravooluks. Viimane on suur probleem vaesemates riikides, kust lahkuvad spetsialistid parema palga ja elutingimuste otsinguil jõukamatesse riikidesse. Nende teeneid ja oskusi oleks aga hädasti tarvis just kodumaal, kes neid koolitas.
Euroopasse suundub rändevoog Põhja-Aafrikast. Naftatuludest rikastunud Saudi Araabia meelitab lihttöölisi Aasiast ning insenere, arste ja õdesid Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Hoolimata sellest, et USA ametnikud viimastel aastatel sisserännet rangelt kontrollivad, tuleb sinna ikkagi rohkem inimesi kui teistesse riikidesse kokku.
Mõtle
- Kas sinu pere on elukohta vahetanud?
- Kas mõni sinu sugulane või tuttav elab välismaal? Miks ta sinna läks?
