Empaatia
Empaatia on võime teise inimese tunnetele ja mõtetele kaasa elada. Empaatiline inimene rõõmustab teise inimese õnne üle ja tunneb talle kaasa, kui ta on õnnetu. Empaatia on seega teise inimese tunnete mõistmine ning see on eduka suhtlemise eeldus. Empaatia ei tähenda seda, et sa peaks olema teise inimesega kõiges nõus ja kõike heaks kiitma. Sa võid olla empaatiline ka inimesega, kelle käitumist soovid muuta. Empaatia on seotud hulga emotsioonidega, näiteks sümpaatia, kaastunde, heasüdamlikkuse, kurbuse, murega.
Tunded on nakkavad
Psühholoogilised uurimused on näidanud, et tunded võivad ühelt inimeselt teisele levida samamoodi nagu nakkus või tulekahju.
1990. aastatel inimahve uurinud grupp Itaalia teadlasi avastas, et teise inimese mõistmine on seotud peegelneuronite tööga. Kui me jälgime kedagi teist midagi tegemas või tundmas, hakkavad meie ajus tööle neuronid ehk närvirakud, mis tekitavad sama kujutluse, nagu teeksime või tunneksime ise sedasama. Me mõistame teise inimese tundeid, kuna oleme kogenud sedasama. Selline peegelsüsteem on jäljendamise, õppimise, empaatia ja teiste inimeste mõistmise alus ning seega suhtlemisel väga oluline.
Naer on nakkav
Küllap oled märganud, et sinu hea tuju sõltub su sõprade heast tujust ja vastupidi. Rõõmul on omadus kiirguda ja muuta rõõmsaks ka teisi, mitte ainult sinu sõpru, vaid ka su sõprade sõpru. Nii võib sinu sõbra venna tüdruk sulle hea tuju kinkida, kuigi sina teda ei tunnegi!
Rõõm nakatab seda kergemini, mida lähemal inimesed üksteisele on. Naabrit on hea tujuga kergem nakatada, kui linna teises otsas elavat sõpra. Ka aktiivsemad suhtlejad nakatuvad kergemini. Suhtlusvõrgustikul on oluline mõju inimese heaolule.
Linda Höllerits, Eesti Ekspress. www.ekspress.ee, 11.12.2008
Arutlemiseks
- Kuidas saad sina oma sõprade või pereliikmete tuju parandada?
Miks on vaja olla empaatiline?
Evolutsiooniteooria kohaselt jääb looduses ellu see, kes on tugevam, targem, visam või mingis muus mõttes teistest võimekam. Kuid keerulised olukorrad (nt jahipidamine) on nõudnud ka liigikaaslaste ühist tegutsemist. Koostöö on seda edukam, mida enam üksteist mõistetakse. Just vajadus ühiselt tegutseda ja koos elada kujundas inimestes empaatiavõime.
Teisele inimesele kaasaelamine võimaldab meil nautida kirjandusteoseid, luuletusi, muusikat, filme, teatrit ja kujutavat kunsti. Näiteks armastusluulet lugedes suudame tunda ja mõelda nagu autor. Samamoodi elame kaasa seiklusromaani peategelasele või filmikangelasele.
- jalgpallitreeningul
- romaani kirjutades
- magades
- kaasakiskuvat muusikat kuulates
- sörkjooksu tehes
- sõbra muret kuulates
- klassiõhtut organiseerides
Virve Osila „M. V-le”
Kui minu luule Sinu sees ei hakka helisema,
siis pole viga Sinus… Hoopis mina
ei suutnud väljendada oma mõtet sellisena,
et selle sisu saaksid hoomata ka Sina.
Kui minu värssidele Sa ei leia viise,
siis hinge vägistades ära neid ka otsi –
ei tule loomes kasuks pingutused liigsed,
need erksa vaimu võivad vajutada lotsi.
Mu luulet lauludeks võib muuta ainult see,
kes vaatab minusse kui peeglisse…
On kahju natuke, et Sina pole SEE.
Arutlemiseks
- Millest räägib V. Osila luuletus?
- Kuidas saad aru lausekatkest „kes vaatab minusse kui peeglisse”?
Empaatiavõime puudumine
Empaatiavõime täielik puudumine on väga harv nähtus ning enamasti põhjustab seda raske psüühika- ja käitumishäire, näiteks nartsissistlik isiksusehäire. See väljendub äärmuslikus eneseimetluses, vajaduses olla teiste poolt imetletud ja väheses empaatiavõimes. Nartsissist on veendunud, et kõik peavad teda eriliselt kohtlema, ta on ülbe ning kasutab teisi oma huvides ära. Teiste tunded ega heaolu teda ei huvita.
Arutlemiseks
- Loe pildiallkirja. Kuidas kajastub Narkissose müüdis vähene empaatiavõime?
Küsimused
- Mis sa arvad, miks on inimesed empaatilised?
- Miks on vahel nii, et inimesed ei aita neid, kes on hädas?
- Kuidas mõistad ütlust „Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks”?
- Tuleta meelde mõni juhtum, kus kellegi rõõm või kurbus on ka sind nakatanud.
Ma tean, et...
Empaatia on võime teise inimese tunnetele ja mõtetele kaasa elada. Empaatia on eduka suhtlemise eeldus. Inimesel on evolutsiooni käigus välja kujunenud võime mõista teise inimese tundeid. Empaatiavõime puudumine on raske psüühika- ja käitumishäire.
