Võõrandamatud inimõigused
Inimõigused on kõigi inimeste õigused, sest need kehtivad võrdselt kõigi inimeste kohta, olenemata nahavärvist, soost, usust, rahvusest ja muudest asjaoludest. Inimõigusi ei saa kelleltki ära võtta, st need on võõrandamatud. Riik on kohustatud looma kõik tingimused, et inimõigused oleksid tagatud ja et neid järgitaks. Nii pole see kaugeltki alati olnud ega ole ka tänapäeval kõikjal maailmas.
Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 1.
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.
Arutlemiseks
- Inimõigusi ei saa kelleltki ära võtta, kuid kas neid saab anda või kinkida? Otsi vastust inimõiguste ülddeklaratsiooni 1. artiklist.
Ebavõrdsus
Sunnismaised pärisorjad
Eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse (1208–1227) Saksa ristirüütlitele ja uued isandad muutsid meie esivanemad sajandite jooksul sunnismaisteks pärisorjadeks. Eestlasest talupoeg oli koos maaga, millel ta elas ja töötas, baltisakslasest mõisniku omand. Ta ei võinud oma kodukohast ilma mõisniku loata mujale elama kolida ning pidi mõisa heaks tööd tegema. Mõisnikul oli vaba voli talupoja üle kohut mõista ja teda karistada. Ka talupoja järeltulijad olid pärisorjad. Eestlased vabastati pärisorjusest 19. sajandi algul.
Arutlemiseks
- Seleta oma sõnadega, mida tähendab orjus.
Kastisüsteem
Indias, Nepalis ja Sri Lankal on ammustest aegadest alates kehtinud kastisüsteem. See tähendab, et ühiskond on jagatud kastidesse, kuhu inimesed kuuluvad vastavalt oma päritolule. Ühiskonnaliikmed jagunevad astmeliselt preestriteks, sõdalasteks, kaupmeesteks ja käsitöölisteks.
Inimesed suhtuvad kastisüsteemi kui paratamatusse. Olgugi, et tänapäeval on neis riikides kastisüsteem seadusega keelatud, pole see kuhugi kadunud.
Kastisüsteem on erakordselt jäik, ühest kastist teise üleminek on väga raske. Kasti kuulumine mõjutab ametite valikut ja suhtlemist teistesse kastidesse kuuluvate inimestega. Eriti rangelt jälgitakse, et abielud oleksid sõlmitud sama kasti inimeste vahel.
Kastisüsteemist jäävad välja nn puutumatud ehk rõhutud ühiskonnaliikmed. Nemad teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid ning kannatavad kõige enam ebavõrdsuse all.
Arutlemiseks
- Millist ebavõrdsust on pärisorjuse ja kastisüsteemi tekstides kirjeldatud?
Inimõiguste ajalugu
Inimõiguste mõiste ja arusaam, et üksikisiku õigused on olulisemad kui riigi õigused, tekkisid 18. sajandil. Sel ajal hakati nõudma kõigile võrdsete inim- ja poliitiliste õiguste kehtestamist ja järgimist. Selliseid põhimõtteid väljendati kõigepealt Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa riikluse alusdokumendis.
„Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon” (1776) pidas iseenesestmõistetavaks, et inimesed on loodud võrdseks. Deklaratsiooni keskne idee oli tagada kõigi inimeste õigus elada, olla vaba ja püüelda õnne poole.
Prantsuse revolutsiooni (1789–1799) ajendil koostatud „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” (1789) sisaldas samuti inimese õigust elada vabana. Deklaratsioon juhindus Prantsuse revolutsiooni hüüdlausest „Vabadus, võrdsus, vendlus!”. Mõlemad deklaratsioonid pidasid siiski silmas vaid valgeid mehi.
Järgmistel sajanditel hoogustus võitlus inimõiguste eest veelgi. 19. sajandil kaotati – vähemalt ametlikult – pärisorjus Suurbritannia asumaades, Ameerika Ühendriikides ja Vene impeeriumis. 19. ja 20. sajandi vahetusel laienes Euroopa riikides valimisõigus, st suurenes kodanike hulk, kes võisid osaleda riigi valitsemises (k.a naised). 20. sajandi algul sõlmiti rahvusvahelisi kokkuleppeid haavatute, vangide ja tsiviilisikute kaitseks sõjas.
Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine
Teise maailmasõja (1939–1945) vapustuste tagajärjel mõisteti, et inimõigusi on vaja senisest enam kaitsta. 1945. aastal asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), kes võttis 10. detsembril 1948. aastal vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Seda päeva hakati ülemaailmselt tähistama rahvusvahelise inimõiguste päevana. Kuigi inimõiguste ülddeklaratsioon on riikidele vaid soovituslik, on sellest lähtunud paljude riikide (k.a Eesti) põhiseadused.
Arutlemiseks
- Milliseid ühiseid väärtusi rõhutavad Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa deklaratsioon?
- Mille poolest erinevad Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa deklaratsioon ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist?
– Prantsusmaal võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
– Eesti alal vabastati talupojad pärisorjusest
– võeti vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon
– võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
– üldine hääleõigus Eestis
– Uus-Meremaal anti esimesena maailmas naistele hääleõigus
Peamised inimõigused
Inimõigused moodustavad ühtse terviku ja ükski inimõigus pole teistest tähtsam. Paremaks mõistmiseks liigitatakse inimõigused gruppidesse.
Inim- ja poliitilised (ehk kodaniku-) õigused
- õigus elada, olla vaba ja olla seaduse ees võrdne
- õigus olla kaitstud julma ja alandava kohtlemise eest
- õigus saada osa erapooletust õigusemõistmisest
- õigus olla kaitstud rahvusliku, soolise või usulise diskrimineerimise eest
- õigus end vabalt väljendada (sõnavabadus)
- õigus vabalt mõelda ja usku valida (usu- ja mõttevabadus)
- õigus vabalt liikuda
- õigus vabalt valida ja olla valitud
Kollektiivsed õigused ehk solidaarsusõigused
- õigus elada rahus
- õigus areneda
- õigus saada humanitaarabi
- õigus elada puhtas keskkonnas
- õigus saada kasu inimkonna ühisest pärandist
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused
- õigus saada süüa
- õigus töötada ja puhata
- õigus liituda ametiühingutega
- õigus elada tervelt ja inimväärselt
- õigus saada oma perekonna ja vara kaitset
- õigus saada haridust
Arutlemiseks
- Miks on õigus saada haridust üks peamisi inimõigusi?
- Arutlege, milliseid õigusi võiks peale nende inimõiguste veel olla.
Inimõiguste piirangud
Olgugi, et inimõigused on võõrandamatud, lubavad ka inimõigusi austavate riikide seadused neid mõnikord piirata. Põhiõiguste ja vabaduste piirangud on kirjas põhiseaduses.
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Eesti põhiseadus
Arutlemiseks
- Vaata pilti. Kas koroonapiiranguid kehtestades rikuti inimõigusi? Põhjenda lähtuvalt oma teadmistest inimõiguste kohta ja põhiseaduse 26. paragrahvist.
Inimõiguste kaitse
Inimõigused on kujundanud inimesed ise. Alati on olemas oht, et riik hakkab võimu kuritarvitama ja inimõigusi rikkuma. Samuti võib üks inimene piirata teise inimõigusi, nt piirates tema sõna- või liikumisvabadust. Levinumad inimõiguste rikkumised on inimkaubandus, sõnavabaduse piiramine, ebavõrdne ligipääs arstiabile ja haridusele, laste väärkohtlemine ja perevägivald. Selleks, et oma inimõigusi kasutada ja kaitsta, tuleb neid esmalt tunda.
Kui inimese õigusi on rikutud, peab ta pöörduma kohtu poole. Kui Eesti kodaniku arvates pole teda Eesti kohtuasutustes õiglaselt koheldud, on tal võimalus pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole Strasbourgis. Näiteks 2023. aastal oli Euroopa Inimõiguste Kohtus pooleli 3819 juhtumi arutamine.
Arutlemiseks
- Millal võib üksikisik Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöörduda?
- Moodustage rühmad ja otsige internetist (nt Välisministeeriumi kodulehelt www.vm.ee) mõni hiljutine inimõiguste rikkumise juhtum. Kirjeldage lühidalt seda juhtumit. Millise inimõiguse rikkumisega on tegemist?
Kaks juhtumit
- Mart on ühe väikelinna kooli 7. klassi õpilane. Kord näitas üks klassikaaslane Mardile suhtlusportaalis kontot, mille paar tema klassi õpilast olid Mardi nimele teinud. Nad saatsid tema nime all solvavaid teateid ja olid Marti naeruvääristavaid fotosid üles laadinud.
- Mai elas kooli ajal oma tädi juures linnas. Ühel päeval saabus Maile kiri maakonnakohtust. Tädi hakkas muretsema, et Mai on pahandustesse sattunud ja avas kirja. Ta arvas, et on Mai sugulane ja tahab vaid aidata.
Arutlemiseks
- Milliseid inimõiguste rikkumisi need lood kirjeldavad? Põhjenda oma arvamust.
- Arutlege, kuidas need lood võiksid lõppeda. Millist lahendust teie pakute?
Ma tean, et...
Inimõigused on õigused, mis kehtivad võrdselt kõigi inimeste kohta. Inimõigusi ei saa kelleltki ära võtta, sest need on võõrandamatud. Tähtsaim inimõigustealane dokument on 1948. aastal vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, millest lähtub ka Eesti põhiseadus. Selleks, et inimõigusi kasutada ja kaitsta, tuleb neid esmalt tunda. Kui inimene arvab, et tema inimõigusi on rikutud, tuleb tal pöörduda kohtu poole.
Küsimused
- Miks on inimõigused ja nende kaitse olulised?
- Miks on tähtis inimõigusi tunda?
- Aja jooksul on inimkaubandus palju muutunud. Tänapäeval kasutavad inimkaubitsejad uusi meetodeid, kaidas ohvreid meelitada ja allutada. Muutunud on ka see, kuidas ja kus müüdud inimesi kasutatakse. Kuid inimkaubanduse tähendus pole kaasajal muutunud: inimesed müüvad teisi inimesi. Kuna orjus pole maailmas enam ammu seaduslik, st inimene pole kaup või omand, mis kellelelgi kuulub, peetakse inimkaubandust kõikjal maailmas kuriteoks. Arutage klassis, kus ja kuidas esineb tänapäeval orjust.
