Riskikäitumine ja turvakäitumine
Nagu loomadki, õpetavad inimesed oma järglastele, kuidas ohte vältida ja ellu jääda. Nii kodus kui ka koolis õpetatakse peamisi jalakäija ja jalgratturi liiklusreegleid, räägitakse alkoholi kahjulikust mõjust ning seda, et tundmatus kohas on ohtlik vette hüpata.
Riskimine on selline tegutsemisviis, millega võib kaasneda mingi oht. See tähendab, et seatakse ohtu iseenda või teiste tervis, halvemal juhul isegi elu. Riskides ei mõtle inimene piisavalt tagajärgedele ja käitub teiste suhtes vastutustundetult, hoolimatult. Kui sa lähed näiteks haigena kooli, sead sa ohtu nii enda kui ka teiste tervise: ise võid jääda veelgi haigemaks ja ka teised võivad nakatuda. Kui autojuht ületab kiirust või on joobes, on ta ohtlik mitte ainult endale, vaid ka kaasreisijatele ja teistele liiklejatele. Kaitsevahendita seksuaalvahekorra tagajärjeks võib olla soovimatu rasestumine või suguhaigusesse nakatumine.
Turvakäitumine tähendab seda, et riskiolukordades rakendatakse ettevaatusabinõusid ja välditakse liigset riski. Turvaliselt käitud sa näiteks siis, kui kannad pimedal ajal helkurit, kinnitad autos alati turvavöö, rattaga sõites kannad kiivrit ja suure müra korral kasutad kõrvaklappe. Ohtu väldid ka siis, kui järgid reegleid või juhiseid, näiteks tööõpetuse tunnis ohutusnõudeid või kehalise kasvatuse tunnis tõukad kuuli vaid selleks ettenähtud kohas.
Arutlemiseks
- Vaata pilte. Kummal fotol on välditud liigseid riske, kummal mitte? Põhjenda.
- sooritad instruktori juhendamisel benji-hüppe
- ei kanna rattaga sõites kiivrit
- hüppad võõras kohas pea ees kaldalt vette
- kasutad seksuaalvahekorras kaitsevahendeid
- lähed haigena trenni
- ületad tee selleks ettenähtud kohas
Teismeliste riskikäitumine
Teismelised satuvad sagedamini riskantsetesse olukordadesse, sest nad otsustavad iseseisvamalt kui väikelapsed, kuid neil pole veel nii palju kogemusi kui täiskasvanutel. Nooruses riskimine kuulub inimese normaalse arengu juurde. Noored ei saa ainult täiskasvanute kogemustele ja teadmistele toetuda, vaid peavad ise hakkama otsustama ja oma tegude eest vastutama.
Arutlemiseks
- Arutlege klassis, millised on teismeliseea plussid ja miinused võrreldes lapse- ja täiskasvanueaga.
Teismelised kohanevad kõige paremini
Teadlased on uurinud, miks on inimesed teismeliseeas tujukamad, impulsiivsemad ja riskivad rohkem. See tuleneb sellest, et inimese aju areneb kuni 20. eluaastate keskpaigani ja teismeliseeas toimuvad ajus suured muutused. Teismeliseiga on omamoodi „kohanemisperiood”, mil nooruk peab valmistuma turvalisest kodust lahkuma ning tundmatusse välismaailma minema.
Inimese elamustejanu ja avatus uutele kogemustele on seetõttu teismeliseeas kõige kõrgem. Teismelised hindavad kõrgemalt uut ja põnevat ning erutuvad rohkem ebatavalisest ja ootamatust. Nad arutlevad probleemide üle ja mõistavad ohte sama hästi kui täiskasvanud, kuid hindavad riskiga kaasnevat kasu kõrgemalt. Nimelt kipuvad noorukid rohkem rõhku panema võimalusele õnnestuda kui halbadele tagajärgedele.
Elamustejanuga kaasneb tung kohtuda uute inimestega. Teismelised hindavad omavanuste seltskonda kõrgemalt ja riskivad sõpradega koos olles sagedamini. Omavanuste tundmine, mõistmine ja nendega suhete loomine mõjutab oluliselt inimese edu tulevikus. Seepärast on loomulik, et teismelised reageerivad valulisemalt kaaslaste seltskonnast väljajäämisele.
Kuigi iha uudsuse järele viib noorukeid kasulike kogemusteni, võivad kaasneda sellega ka traagilised tagajärjed. Teismeliseeas surevad inimesed väga sageli õnnetuste tagajärjel. Ka suurem osa pikaajaliste uimastite ja alkoholi kuritarvitamise juhtumeid algab noorukieas.
David Dobbs. Imelised ajud. National Geographic, oktoober 2011
Arutlemiseks
- Miks satuvad noored sõpradega koos olles sageli ohtlikesse olukordadesse?
Vigastuste statistika
2022. aastal vajas vigastuse tõttu ravi 40 000 kuni 18-aastase lapse. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte 5–14-aastastel lastel. Peamised laste ja noorte vigastuste põhjused on kukkumine (43%), enese ära löömine (33%) ning teiste elusolendite hammustused ja kriimustused (10%). Surmaga lõppevad vigastused on statistika järgi aga tõusuteel. 2022. aastal suri vigastuse tõttu 65 last ja noort. Vigastussurmad on aga ennetatavad ning iga juhtum viitab probleemidele, nagu näiteks alarahastatud ja ebapiisav ennetustöö ning ebaturvaline keskkond.
Allikad: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta raport. Tervise Arengu Instituut, 2023
Laste ja noorte surmaga lõppenud vigastused on tõusuteel. Tai.ee, 02.11.2023
Arutlemiseks
- Kuidas oleks võimalik laste ja noorte vigastusi vähendada?
Uimastite tarvitamine on ohtlik
Uimastid on ained, millega on võimalik vaimset tervist mõjutada. Uimastitest on väga kerge sõltuvusse jääda. Näiteks alkohoolses joogis on etanooli ehk piiritust, mis tekitab sõltuvust. Tervisele kõige ohtlikumad uimastid on narkootikumid, sest need tekitavad tugevat sõltuvust, st soovi uimastit üha uuesti ja suuremates kogustes tarvitada. Narkootikumidest võib sõltuvusse jääda juba pärast esimest proovimist. Mida varem alustatakse uimastite tarvitamist, seda tõenäolisemalt tekib sõltuvus.
Narkootikumid mõjutavad nii vaimset, sotsiaalset kui ka kehalist tervist. Kui narko- või alkoholijoobes inimene sooritab kuriteo, nt põhjustab liiklusõnnetuse või kasutab vägivalda, kannatavad tihti ka teised inimesed.
Arutlemiseks
- Mis on meelemürgid? Nimeta mõned.
- Kuidas mõjuvad meelemürgid inimese tervisele?
Koolist väljalangemisega kaasnevad riskid
Ilma hariduse ja erialata on inimesel raske leida tööd, mis talle meeldiks. Parem haridus ei taga veel majanduslikku heaolu, kuid vähendab oluliselt riski langeda vaesusse. Paljud noored, kes kooli pooleli jätavad ega leia seetõttu endale tööd, lähevad kuritegelikule teele.
Arutlemiseks
- Milliseid riske aitab hariduse omandamine vältida? Kuidas?
Raineri lugu
Ma olin tavaline 8. klassi õpilane. Õppisin põhiliselt kolmedele ja kevadel lõpetasin klassi probleemideta. Suvel kohtasin kahte tüüpi, kes elasid samas kandis kus minagi. Nad olid minust veidi vanemad ja elasid üsna teistmoodi elu: ei käinud koolis ega elanud enam vanemate juures. Aeg-ajalt tegid raha hankimiseks juhuslikke tööotsi. Nad ei pidanud enam kellelegi oma tegemistest aru andma. Alkohol ja narkootikumid olid neile kergesti kättesaadavad. Toona tundus mulle nende elu ühtaegu ohtlik ja põnev. Mind kiskus nende poole ja pealegi polnud mul koolis eriti sõpru.
Kui ma sügisel jälle kooli läksin, hakkasid uued sõbrad mind professoriks kutsuma. Siis ma ei viitsinudki enam igal hommikul kooli minna või lasin poole päeva pealt koolist jalga. Mida harvem ma koolis käisin, seda mõttetum see mulle näis. Niikuinii olid mul kodused tööd tegemata ja kontrolltöödes ei osanud ma ühelegi küsimusele vastata.
Enne jõule ei jõudnud ma enam üldse kooli. Klassijuhataja käis peale, et ma end ikka kokku võtaks. Ema-isa olid päris närvis, kui said mu puudumistest ja kehvadest hinnetest teada. Ma ei talunud seda survet ja jäin oma sõprade poole ühte mahajäetud puumajja. Et endal hinge sees hoida, hakkasime poodidest asju varastama ja autodesse sisse murdma.
Arutlemiseks
- Millega Rainer riskis?
- Mis sa arvad, mis temast sai?
- Mis nõu sa Rainerile ja tema sõpradele annaksid?
Kuidas vältida asjatuid riske?
- Ära allu teiste survele!
Noored riskivad sõpradega koos olles sagedamini kui üksinda. Ära lase end teistel mõjutada, vaid otsusta iseseisvalt. Kui sa jääd endale kindlaks ja julged ohtlikest ettevõtmistest loobuda, suhtuvad ka teised sinusse tõsisemalt. - Tunne oma võimeid!
Ära riski, kui sa pole oma võimetes kindel! Mitmesugused spordialad nõuavad pikka harjutamist ja treenimist, enne kui inimene on valmis raskemaid katseid sooritama. Näiteks kõrgelt mäelt lumelauaga laskumiseks või üle jõe ujumiseks on vaja enne palju harjutada. - Keskendu sellele, mida sa teed, ja järgi reegleid!
Õnnetused juhtuvad tihti olukorras, kus inimene on väsinud, liiga erutunud, kiirustab või ei keskendu piisavalt. Seda on oluline meeles pidada tänaval liigeldes, sportides või masinatega töötades. Tutvu enne alati juhendite ja reeglitega. - Kasuta turvavarustust!
Alati, kui nõutakse turvavarustust, tuleb seda kasutada. Näiteks kui sõidad rulluiskude, ratta või rolleriga, kanna kiivrit ja pimedal ajal ka helkurit.
Arutlemiseks
- Tuleta meelde mõni olukord, kus sa oled pidanud teiste mõjutustele vastu seisma ja millestki keelduma. Kuidas sa seda tegid?
- Nimeta veel alasid, mis nõuavad vilumust ja võivad algajatele ohtlikud olla.
- Milliseid reegleid jalakäijad ja ratturid liikluses sageli rikuvad? Miks?
- Millist turvavarustust peab kasutama jalgratta, rolleri ja rulluiskudega sõites?
Politsei nõuanded, kuidas end ohtude eest kaitsta
- Ütle oma vanematele, kuhu sa lähed ja kuidas nad saavad sinuga ühendust võtta.
- Õhtul (pimedas) liigu alati koos sõpradega! Kui pead siiski üksinda välja minema või koju tulema, mõtle enne, kuidas sa seda turvaliselt teha saaksid. Palu, et keegi sõidutaks sind, või telli takso.
- Ära mine juhututtava või võõra autosse.
- Ära mine kokkusaamisele internetis kohatud juhututtavaga. Kui otsustad minna, siis ära mine üksi, räägi sellest kohtumisest kindlasti emale-isale, õele, vennale, sõbrale.
Arutlemiseks
- Kas sina järgid neid politsei nõuandeid? Kui mitte, siis miks?
Ma tean, et...
Riskikäitumine on selline käitumine, mille tagajärjed on suure tõenäosusega ohtlikud. Asjatult riskides ei mõelda tagajärgedele, st käitutakse teiste või enda suhtes vastutustundetult. Turvakäitumine tähendab riskiolukordades ettevaatusabinõude rakendamist ja liigse riski vältimist. Riskide vältimisel on väga oluline teiste mõjutustele mitte alluda ja tunda oma võimeid.
Küsimused
- Arutlege, mida riskantset on meie igapäevaelus.
- Kuidas mõistad vanasõnu „Õnnetus ei hüüa tulles” ja „Julge hundi rind on rasvane”? Too mõni näide selle kohta, kui riskimine on õigustatud või isegi vajalik, ja mõni näide selle kohta, kui riske peaks vältima.
