Kordamine

31. Loe ja jäta meelde!

Loe ja jäta meelde. Kirjuta vihikusse peast tabel tegusõna pööramisest täisminevikus ning moodusta ise sobivaid lauseid.

Ma olen mitu korda klassivanem olnud.
​Kas sa oled kunagi seinalehe toimetaja olnud?
​Ta on tihti kooli õpilasomavalitsuse töös osalenud.
​Me oleme oma kandidaadi õpilasomavalitsusse esitanud.
​Kas te olete klassiaktiivi nimekirja arutanud?
​Nad on juba klassiaktiivi valinud.
​Miks te ei ole valimiskoosolekut läbi viinud?

32. Kirjuta kiri!

Kirjuta eestlasest sõbrale kiri, kus
  • õnnitled sõpra uue õppeaasta puhul;
  • soovid talle uueks õppeaastaks midagi meeldivat;
  • räägid kooliuudistest (uued õpetajad ja õpilased; remont koolis ja klassis jm);
  • teatad, kes valiti klassiaktiivi ja mispärast.

33. Rühmatöö

Töötage rühmades:
  • kirjutage üles viisakussõnad, mida kasutate valimiskoosolekul;
  • koostage ja pange kirja valimiskoosoleku viisakusreeglid ja riputage need klassi tahvlile või seinale;
  • kirjutage lühijutt inimesest, kes ei tundnud ühtegi viisakusreeglit. Lugege tekst teistele rühmadele ette;
  • valige rühmatöödena valminud viisakusreeglitest 5 kõige sobivamat ja kirjutage need oma vihikusse.
Täida ülesanne 11 e-töövihikus.

34. Rühmatöö

Viige läbi klassikoosolek, kus esitate kandidaate üritusele „Meie kooli talendid”.

1. Valige

  • koosoleku juhataja
  • koosoleku sekretär

2. Esitage sobivaid kandidaate (ma teen ettepaneku valida kes? kuhu? kelleks? miks?)

  • matemaatikaolümpiaadile
  • ajaloo-olümpiaadile
  • klassi ajalehe toimetusse
  • tantsuvõistlusele
  • kaugushüppevõistlusele
  • lauluvõistlusele

3. Iseloomustage iga kandidaati, põhjendage oma valikut;

4. Hääletage, kes on esitatud kandidaadi poolt, kes vastu, kes erapooletu. Miks?

Klassikoosoleku lõpus loeb sekretär ette valitud õpilaste nimekirja.

Täida kuulamisülesanded 3 ja 4 e-töövihikus.

35. Kasuta tegusõnu!

Leia erinevused tegusõnade kasutamisel eesti ja vene keeles. Jätka oma näidetega.
  • juhatama (mida?) Kes juhatas koosolekut? Darja juhatab õpilasomavalitsuse tööd.
  • osa võtma (millest?) Kas sinu vanemad võtsid valimistest osa? Ma ei võtnud koosolekust osa.
  • küsima (kellelt?) Küsige ministrilt nõu. Ma ei küsinud klassijuhatajalt nõu.
  • harjuma (kellega? millega?) Oleme harjunud uue füüsikaõpetajaga. Isa on harjunud oma uue ametiga.

36. Ütle täisminevikus!

Ütle need lihtminevikus laused täisminevikus. Jälgi, kuidas tegevuse toimumise aeg muutub ebamääraseks.
  1. Ma juhatasin valimiskoosolekut.
  2. Ma olin selle kandidaadi poolt.
  3. Kõik olid selle kandidaadi vastu.
  4. Paljud pakkusid haridusnõunikuks Innat.
  5. Me tutvusime õpilasomavalitsuse liikmekandidaatidega.
  6. Kas sa lugesid klassiaktiivi liikmete nimekirja?
  7. Koosolek lõppes kell viis.
  8. Sekretär koostas matkaklubi liikmete nimekirja.
  9. Jürist sai matkaklubi president.
  10. Eduardist sai matkaklubi kaameramees.
  11. Noormees pildistas Saaremaa imekaunist pankrannikut ja Vilsandi linnuriiki.
  12. Me otsisime lootusetust olukorrast väljapääsu.

E-ülesanne. Täida tabel!

OLEVIK

LIHTMINEVIK

TÄISMINEVIK

ma valin

ma 

ma 

ta 

ta soovitas

ta 

me 

me 

me oleme lugenud

sa arutad

sa 

sa 

te 

te esitasite

te 

nad osalevad

nad 

nad 

ta ei soovi

ta 

ta