105. Vestle sõbraga.
Lugege koos paarilisega. Valige rollid ja esitage kahekõne õpikut kasutamata.
– Armsad sõbrad! Kuulake tähelepanelikult järgmist teadet – kella kolmest neljani oodatakse teid muuseumi õpitubadesse.
– Õpitubadesse? Isegi muuseumis ei pääse õppimisest! Mis tunnid meil siis täna on?
– Rita, palun loe tundide teemad siit lehelt kõva häälega ette ja pärast kirjutage oma nimi selle õpitoa juurde, millest soovite osa võtta. Rita, ole hea ja loe meile, missuguseid võimalusi pakutakse.
– Esiteks, pea- ja käepaelte punumine, teiseks, õlgedest nukkude tegemine, kolmandaks, puidule maalimine, neljandaks, savist õnnenööbi valmistamine ja viiendaks, postkaartidele kirjutamine sulepea ja tindiga.
– Eks ole huvitav? Igaüks paneb oma käeosavuse proovile. Ootan teid tunni aja pärast siinsamas. Head meisterdamist!
106. Rühmatöö
Töötage rühmades.
- Lugege, mis on vabaõhumuuseumi territooriumil keelatud või mida ei soovitata teha.
- Mõelge iga punkti juurde sobiv keelav või hoiatav märk ja joonistage selle kavand.
- Näidake oma kavandeid teistele rühmadele ja jutustage nende järgi.
- Viige läbi märgikavandite konkurss.
107. Jäta meelde!
Vali küsimustele vastamiseks toodud näidete hulgast sobivaid.
- Mida tohib ja mida ei tohi teha muuseumis?
- Mida on lubatud ja mida keelatud teha folgifestivalil?
- Mida sobib ja mida ei sobi teha vabaõhukontserdil?
- Mida on ilus ja mida inetu teha teatris või kinosaalis?
1.
on lubatud | mida teha? | Siin on lubatud piknikut pidada. |
2.
on lubatud | mis? | Muuseumi territooriumil on jalgrattaga sõitmine lubatud. |
Täida kuulamisülesanne 13 e-töövihikus.
108. Korda käskivat kõneviisi!
Korda käskivat kõneviisi. Nimeta antud tegusõnade põhivormid ja moodusta näidise järgi käskiva kõneviisi vormid ainsuses ja mitmuses.
NÄIDIS:
maha viskama
maha visa/ta
visa+ke maha!
ärge visake maha!
viska/n maha
viska maha!
ära viska maha!
- poolt hääletama, vastu hääletama, lootust kaotama, loodust nautima, maha tallama, kokku leppima, lõket tegema, liugu laskma, sisse tooma, juukseid lõikama, pühi tähistama, enda järelt koristama
- vihkama, kiikuma, lugema, muutma, hüppama, uskuma, kinkima, saatma, kaitsma, sõitma, tegema, saagima, kuduma, praadima, lõhkuma, nõudma, mõtlema, rääkima, leidma
E-ülesanne. Täida lüngad!
Näidis:
üles tõstma – tõsta üles – ärge tõstke üles
1. raamatut lugema – –
2. järele vaatama – –
3. siia tulema – –
4. sinna minema – –
5. üles kirjutama – –
6. puhtaks pesema – –
7. ust sulgema – –
109. Loe ja põhjenda!
Loe, missugune on kaubavalik vabaõhumuuseumi talupoes. Millised esemed ostaksid oma lähedasele? Põhjenda oma valikuid.
- villased rahvusliku mustriga sõrmikud ja labakindad, sokid, kampsunid, vestid, sviitrid, sallid, mütsid ja rätikud
- muhu tikandiga sussid, linikud, käekotid, prillitoosid, rahakotid
- rahvariietes suveniirnukud
- puidust lõikelauad, lusikad, kulbid, kruusid, piimakannud
- metallist ja puunikerdustega ehted, hõbesõled
- käsitööraamatud
- ravimteed
110. E-ülesanne. Ühenda paarid!
1.
- Ega õnnetus mööda kive ja kände käi,
- Ega õun enne kuku,
- Ega töö jänes ole,
- Ega magaja kassi suhu
- Ega amet leiba küsi,
- Ega halvast kaevust
- Ega kahte head
- õnnetus käib ikka mööda inimesi.
- kui küps on.
- et ta eest ära jookseb.
- hiir jookse.
- amet toob leiba.
- kunagi head vett saa.
- korraga saa.
2.
- Kes hiljaks jääb,
- Kes kahju kardab,
- Kes tööd otsib,
- Kes palju käinud,
- Kes pärast naerab,
- Kes teisele auku kaevab,
- Kes ees,
- see ilma jääb.
- see kasu ei saa.
- see leiba leiab.
- see palju näinud.
- naerab paremini.
- see ise sisse kukub.
- see mees.
3.
- Mida Juku ei õpi,
- Kes kõrt ei korja,
- Julge pealehakkamine
- Valel
- Kus viga näed laita,
- seda Juhan ei tea.
- see koormat ei saa.
- on pool võitu.
- on lühikesed jalad.
- seal tule ja aita.
111. E-ülesanne. Loe vanasõnu!
1. Tervis on (hea) kui rikkus.
2. Aeg on (kallis) kui raha.
3. Ei saa (kõrgele) lennata, kui tiivad kannavad.
4. Mida (harv) käid, seda (armas) oled.
5. Hommik on õhtust (tark) .
6. Hoobelda on (kerge) , kui teha.
7. Ihne rikas on sandist (vaene) .
8. Kes pärast naerab, naerab (hästi) .
9. Külas hea, kodus veel (hea) .
10. Mida (armas) laps, seda (kibe) vits.
11. Mida (hilja) külvad, seda (vähe) lõikad.
12. Mida (palju) teed, seda (palju) sult tahetakse.
13. Mida (vaene) , seda (helde) .
14. (Hea) varblane peos kui tuvi katusel.
15. Õigus on (vana) kui kohus.
16. Üks vana sõber on (hea) kui kaks uut.
112. Vestle sõbraga.
Mõtle koos klassikaaslasega välja dialoog, kus kasutad ka mõnd vanasõna.
Täida ülesanded 41, 42 ja 43 e-töövihikus.
Õpi ära uued sõnad!
punuma, punuda, punun – плести, сплетать
käe/pael, -paela, -paela – лента, ленточка на руку
peapael – лента, ленточка на голову
muster, mustri, mustrit – узор
pikne, pikse, pikset – молния, гроза
põlv/kond, -konna, -konda – поколение
varisema, variseda, variseb – обваливаться
varisemis/ohtlik, -ohtliku, -ohtlikku – обвалоопасный
tikand, tikandi, tikandit – вышивка
õled, õlgede, õlgi – солома
E-ülesanne. Uued sõnad
punuma, punuda, punun –
käe/pael, -paela, -paela –
peapael –
muster, mustri, mustrit –
pikne, pikse, pikset –
põlv/kond, -konna, -konda –
varisema, variseda, variseb –
varisemis/ohtlik, -ohtliku, -ohtlikku –
tikand, tikandi, tikandit –
õled, õlgede, õlgi –
