Historia est magistra vitae.
Cicero (106–43 eKr), Rooma riigitegelane
Sissejuhatus
Kreekat võib pidada Euroopa tsivilisatsiooni hälliks. Kreeklased ehk hellenid, nagu nad ennast ise nimetasid, olid ammusest ajast teadlikud Lähis-Ida kõrgkultuurist. Nad võtsid sealt mitmeski valdkonnas õppust, kuid mugandasid omaksvõetu loominguliselt oma tarvidustele ja kujundasid omanäolise, Egiptusest ja Mesopotaamiast sootuks erineva tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas suurel määral läänepoolseid Vahemere maid, suunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut.
Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas 8. sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased nagu teisedki Latiumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgmistel sajanditel alistasid roomlased esmalt Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel muutus peamiseks kõnekeeleks kõikjal Vahemere rannikul. Samas võtsid roomlased palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest ja filosoofiast ning üldisest elulaadist. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule.
Ateena Akropoli kõige püham tempel Erechtheion, mis oli pühendatud jumalanna Athenale. Templi talastikku toetab rühm naisekujusid, mida nimetatakse karüatiidideks
1-minutiloeng „Kust algas Euroopa kultuur?“, autor Jaan Lahe
- Ateena ja Sparta riigikord
- Kreeklaste usk, eluolu ja kultuur
- Filosoofia ja teadus
- Hellenismiajastu
- Rooma impeeriumi kujunemine
- Vabariik ja keisririik
- Roomlaste usk, eluolu ja kultuur
- Ristiusu võidukäik
- Impeeriumi lagunemine
