16. nädal
Viiendas peatükis räägime, kuulame, kirjutame ja loeme:
- sellest, mida uut ja huvitavat keegi vaheajal märkas
- lemmikasjadest: tegevustest, raamatutest, bändidest
- sellest, kui kaugele on mõistlik minna fänlusega ja kas maitse üle tasub vaielda
1. Vaata pilti ja räägi!
- Kes on pildil ja mida nad teevad?
- Missugune on ilm?
- Kus nad on? Milline on ümbrus? Kas nad on maal või linnas?
- Kas sina tegid vaheajal ka midagi sellist, mis on pildil? Mida?
MÄNGIME!
Minu vaheaja kõige huvitavam …
Õpetaja annab igale õpilasele ühe paberi (umbes poole vihikulehe suuruse või väiksema). Õpilased peavad kirja panema enda ühe kõige huvitavama tegevuse, juhtumi, elamuse oma vaheajast. Oleks hea, kui nad poleks sellest varem ühelegi klassikaaslasele rääkinud. Kui neil on kirjutatud, annavad nad oma paberi õpetajale tagasi. Õpetaja hakkab kirjeldusi ette lugema ning õpilased proovivad ära arvata, kes on selle kirja pannud. Kui õige inimene on leitud, saab ta kirjapandust pikemalt rääkida. Seejärel võetakse uus sedel ja mäng jätkub samamoodi. Mängu saab varieerida, kasutades erinevaid lausealguseid: „Minu nädalavahetuse kõige põnevam tegevus” / „Minu kõige naljakam hetk koos sõbraga” / „Meie pere kõige toredam traditsioon” / „Minu kõige armsam hetk koos vanaemaga” jne.
* E-ülesanne
Vaata pilti (h 1 ) ja vali, kas lause on õige või vale. Valed laused paranda suuliselt õigeks.
1. Väljas on ilus suveilm.
- õige
- vale
2. Teele ja vanaisa sõidavad kelguga mäest alla.
- õige
- vale
3. Vanaema pakub torti ja teed.
- õige
- vale
4. Vanaisa kelk on üleni sinist värvi.
- õige
- vale
5. Teele kelk on oranži värvi.
- õige
- vale
6. Mäe peal on kelgutamas kuus last.
- õige
- vale
7. Mäe kõrval kasvavad imeilusad kuused.
- õige
- vale
8. Teele loeb kokku, mitu kuuske ta näeb. Ta näeb nelja rohelist kuuske.
- õige
- vale
9. Teelel ja vanaisal on väga paha tuju.
- õige
- vale
10. Neile meeldib olla õues ja kelgutada.
- õige
- vale
2. Loe, kuidas läks Teele vaheaeg.
Mida põnevat ta tegi ning mida uut avastas? Jutusta oma sõnadega.
Kui ägedad vaheaja nädalad mul olid! Ma ei teinudki midagi väga uut ja väga huvitavat, aga ikkagi oli kõik nii tore!
Me olime Juhaniga nädal aega vanaema ja vanaisa juures Tõrvas. Tallinnas veel lund ei olnud, aga seal oli juba palju lund! Seetõttu saime iga päev kelgutada! Vanaisa mõtles välja põnevaid võistluseid ja nii oli veel toredam kelgutada. Üldse panin tähele, et vanaisa mõtleb palju sellele, kuidas kõigil oleks hea koos olla. Näiteks õhtuti õpetas ta mulle ja Juhanile, kuidas vanu toole restaureerida. Mulle väga meeldib vanaisa mõte – see, et ta ei viska vanu asju ära, vaid teeb need korda ja annab neile uue elu.
Veel märkasin vaheajal seda, kui palju mu isa memme järele igatseb. Tegelikult oli see vist nii terve sügise, aga ma ei osanud seda varem näha. Nüüd panin tähele, et isa käib igal nädalal surnuaias! Ma rääkisin sellest ka emaga ja küsisin, kas tema arvates on see ikka hea. Ema rahustas mind, et isa ei ole niivõrd kurb, kui hoopis tänulik. Ta armastas memme nõnda palju ja nüüd on isal muidugi valus, et memme enam pole, aga samas ka hea tunne, et tal oli täpselt selline vanaema nagu meie memm.
Veel oli lahe see, kui palju Juhan kõigis ühistes tegevustes kaasa lõi. Minu meelest on ta kaks suve ja üldse kõik viimased vaheajad tahtnud pigem oma sõpradega olla. Perega olla tundus tema jaoks vist igav. Sel korral aga võttis ta mind kaks korda oma sõprade juurde kaasa ja oli üldse palju rohkem minuga koos. Näiteks kui me kahekesi kodus olime, siis mängisime mitu korda „Scrabbelit”. Muidugi sõime ka väga palju piparkooke, mandariine ja jõime kakaod. Minu lemmikretseptis käivad kakao peale ka vahukommid. Oi kui hea!
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
kaasa lööma |
ehk osalema. Tule ja löö mängus kaasa, ära istu niisama! |
|
restaureerima |
ehk vana mööblit korda tegema. Me restaureerisime vaheajal kaks tooli. |
surnuaed | ehk koht, kuhu surnud maetakse. Viisin surnuaeda memme hauale küünla. |
tähele panema | ehk märkama. Kas sa panid tähele, kuhu Siki jooksis? |
vahukomm | Paar korda suve jooksul grillime tule peal vahukomme, need on nii magusad! |
3. Loe uuesti sõnu tabelist „Seleta ja jäta meelde!”.
Selgita sõnade tähendust oma sõnadega Teele vaheaja abil.
Minu vaheaja lemmikhetk
Minu vaheaja lemmikhetk
Uus poolaasta on alanud ning pikk vaheaeg selja taga. Uurisime meie kooli õpilastelt, mis oli nende vaheaja lemmikhetk. Vastuseid oli seinast seina ning üks põnevam kui teine, aga kindel on see, et kõigil lastel oli vaheajal vähemalt üks lemmikhetk!
Mark, 8aastane: Mulle meeldib väga lennata. Ma unistan sellest, et tulevikus töötan piloodina ja saan käia elu jooksul 100 riigis! Selle vaheaja lemmikhetk oligi see, kui sõitsime perega kolmeks päevaks Prahasse. Reis oli muidugi tore, aga minu lemmikhetked olid vist need, kui lennuk õhku tõusis ja hiljem maandus. See on minu jaoks ülimalt põnev!
Ronja, 14aastane: Minu lemmikhetk oli laagris. Ma mängin klaverit ja meil oli muusikakooliga kolmepäevane laager Pärnus. See, kui ma sain suurel laval üksinda esineda – see oli kirjeldamatu! Alguses ma muidugi pabistasin! Kui ma aga klaveri taha istusin ja mängima hakkasin, siis unustasin publiku ja esinemise ära, lihtsalt mängisin. Mul tulevad veel praegugi külmavärinad peale, kui sellele mõtlen.
Anni, 11aastane: Mulle tõi jõuluvana male! Ausalt öeldes olin ma esialgu pettunud, sest ma ei oska malet mängida ning see kink tundus igav.
Ema õpetas mulle mängureeglid selgeks ning siis hakkas see pihta. Alguses võttis mäng palju aega, sest mul läksid käigud meelest ära ning ma ei osanud ette näha, mida teine mängija järgmisena teeb. Aga mida rohkem me mängisime, seda paremaks mängijaks ma sain. Lõpuks mängisime kõik: ema, isa, õde ja mina. Need malepartiid pereliikmetega olidki mu lemmikhetked! Ma küll kaotasin peaaegu kõik mängud, aga see mind õnnetuks ei teinud, sest see on ju vaid mäng!
Lennart, 10aastane: Minu lemmikhetk oli siis, kui jäin onupoja juurde ööseks. Nad kolisid sügisel oma majja ja kõik toad ei ole veel päris valmis. See tegi aga olemise just huvitavaks! Me magasime onupojaga tema toas ja kuna see on teistest magamistubadest eemal, siis saime eriti pikalt õhtul üleval olla. Vanemad ei pannud seda tähele! Meil oli väga lõbus!
Rein, 9aastane: Ma sain vaheajal nii pikalt magada! Ma ärkasin hommikuti kella 10 ja 11 vahel, kui vanemad olid juba tööle läinud. Mulle see täitsa meeldis, sest minu meelest on mõnus üksinda kodus olla. Lisaks pikalt magamisele meeldis mulle ka see päev, kui käisime perega veekeskuses. Minu lemmikhetk oli, kui õues oli juba pime, sadas vihma ja puhus tugev tuul, aga me ujusime välibasseinis!
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
kirjeldamatu |
ehk miski, mida ei saa kirjeldada. See hetk oli nii võimas, et see on lausa kirjeldamatu! |
|
käik |
ehk samm mängus. Mitu käiku sa tegid, enne kui mängu võitsid? |
külmavärinad | See kõik oli nii ilus, et mulle tulevad lausa külmavärinad peale, kui sellele mõtlen. |
lava | Aktuse ajal pidin minema lavale, sest ma esitasin ühe luuletuse. |
maanduma | Mis kell teie lennuk Riias maandub? |
pabistama | Kas sa pabistad enne lavale minekut? |
õhku tõusma | Me peame lennujaamas olema kell 14.15, sest lennuk tõuseb õhku 16.15. |
* E-ülesanne
Vali lünka õige sõna.
1. Palume kõikidel esinejatel tulla!
2. Matemaatika kontrolltöö pole kindlasti nii raske. Ära ! Sa saad hakkama!
3. Mul lihtsalt ei ole selle jaoks sõnu! See oli elamus!
4. Lugupeetud reisijad! Palun kinnitage rihmad, lennuk hakkab .
5. Ei, see ei ole aus! Sa ei tohi lauamängus vahele tulla, praegu on minu .
6. Mis kell te homme lennujaamas peate olema? Mis kell teie lennuk ?
7. Sa laulsid imeliselt! Mul tulid kuulates lausa peale!
4. Loe ja räägi!
Loe uuesti ajalehest Pastakas laste mõtteid vaheaja kohta ja räägi! Kelle vaheajaga oli sinu vaheaeg kõige sarnasem? Mille poolest? Kelle vaheajaga ei olnud sinul midagi sarnast?
5. Paaristöö „Lemmikhetk vaheajal”
Tehke pinginaabriga dialoog oma lemmiktegevuste kohta vaheajal. Rääkige üksteisele, kus te olite, kellega koos te aega veetsite, mida te tegite ja mis teile nendest tegevustest kõige rohkem meeldis.
6. Rühmatöö „Minu vaheaja lemmikhetk”
- Moodustage 3–4liikmelised rühmad. Loosige igale rühmale kolm oma eesti keele rühma lapse nime (aga nii, et nimed ei oleks samast rühmast, kus te rühmatööd teete).
- Tehke 10 minuti jooksul nende lastega intervjuu (iga rühma liige räägib ühe klassikaaslasega ning samas annab ka ise enda kohta intervjuu). Küsige, mida klassikaaslane vaheajal tegi, kas ta märkas enda jaoks midagi uut ja põnevat, mis oli tema lemmiktegevus.
- 10 minuti pärast kogunege uuesti rühmadesse ning kujundage plakat. Kirjutage plakatile nende klassikaaslaste kohta, kellega intervjuu tegite. Riputage oma rühmatööd klassi seintele!
7. Galeriiskõnd
Käi klassis ringi ja loe 8 minuti jooksul kõik rühmatööd läbi. Hiljem arutage pinginaabriga, mida te teada saite, kelle vaheaeg möödus teie arvates põnevalt ning kas saite ideid, mida järgmisel vaheajal ette võtta!
Jäta meelde ja kasuta: sööma
Jäta meelde ja kasuta!
|
SÖÖMA |
|||
|
Me sööme alati hommikuti putru. |
Ma sõin vaheajal liiga palju piparkooke, enam ma neid ei taha! |
||
|
ma söön |
me sööme |
ma sõin |
me sõime |
|
ei söö |
ei söönud |
||
NB! Ka sõnad jooma, saama, tooma, jääma, lööma muutuvad sarnaselt sõnaga sööma. 1) Kas te joote ühe tassi kakaod? / Kas te jõite õhtul ingveri ja meega teed? 2) Teele ja Juhan saavad omavahel hästi läbi. / Lapsed said jõuluvanalt uue kelgu. 3) Kas sa tood mulle raamatukogust kaks raamatut? / Sa tõid minu lemmikkomme, aitäh! 4) Ma jään kooli ja kirjutan artikli lõpuni. / Ma jäin vaheajal kahel korral sõbra juurde ööseks. 5) Mu vend lööb sellel võistlusel kindlasti kaasa. / Mu vend ei löönud kedagi, ta on alati kõigi vastu sõbralik. | |||
8. E-ülesanne
Täida lüngad! Kasuta sobivat tegusõna ning õiget sõnavormi!
Kasuta tegusõnu sööma, jooma, saama, tooma, jääma, lööma.
1. Mis sina jõuludeks ?
2. Me eelmisel laupäeval vanaema juurde ööseks.
3. Ma hea meelega kapsasuppi.
4. Kas Martin sulle eile raamatu tagasi?
5. Isa alati rattavõistlustel kaasa.
6. Kas te koos meiega kohvi?
7. Lapsed toolid ja istusid meie juurde.
8. Me jõulude ajal ema tehtud kartulisalatit, see on mu lemmik!
9. Kas sina sellest ülesandest aru? Mina vist .
10. minu juurde ööseks!
11. Ma mitte kunagi kedagi, see teeks ju haiget!
9. Koosta kuus küsimust!
Kirjuta need vihikusse
Koosta küsimusi nii, et igas küsimuses oleks üks tegusõnadest sööma, jooma, saama, tooma, jääma, lööma. Kasuta erinevaid küsisõnu! Palu pinginaabril oma küsimustele vastata!
10. Vaata pilti!
Mis on sinu meelest vanaisa Tarmo lemmiktegevus? Mida talle teha meeldib? Kirjuta pildi põhjal vihikusse jutt.
Kasuta jutus tegusõnu sööma, jooma, saama, tooma, jääma, lööma.
11. Lõpeta laused!
- Peaaegu igal hommikul söön ma …
- Kõrvale joon ma …
- Kui olen vanaema ja vanaisa juures, siis söön ja joon natuke teistsugust toitu: …
- Mulle meeldib, kui … jääb minu juurde ööseks, sest …
- Jõuluvana tõi mulle …
- Kui ma saan … , siis ma …
- Kui ma ei saa … , siis ma …
- Kui ma näen, et keegi kedagi lööb, siis ma …
- Kui ma jään õhtul väga hilja magama, siis ma …
12. Loe väiteid ning arutle!
Loe väiteid ning arutle pinginaabriga, kas oled nendega nõus või mitte ja miks!
- Kui ma toitun tervislikult, siis tunnen end ka paremini.
- Mulle meeldib saada kingitusi, mida ma ei oska oodata ning mis on mulle üllatuseks.
- Ma saan oma vanematega väga hästi läbi.
- Ma ei joo karastusjooke ega limonaade, sest need ei maitse mulle.
- Kui ma jään sõbra juurde tavapärasest kauemaks, siis helistan vanematele ja ütlen neile seda.
- Ma ei saa aru nendest inimestest, kes teisi löövad.
- Ma pingutan koolis ja trennis, sest ma tahan hästi hakkama saada.
13. Kodune töö „Jutustamine”
Vaata uuesti h 10 pilti ja loe vihikust oma juttu. Õpi jutu järgi pildi põhjal jutustama.
14. Kuula ja loe luuletust!
Kuula ja loe luuletust ning vasta küsimustele!
Millal suvi suvitab
Olivia SaarTeate, mis mind huvitab –
millal suvi suvitab?
Tal vist puhkus talveajal,
siis kui lapsed suusarajal,
siis kui lumes kelgumäed,
poistel punetavad käed,
mõnel nina vesine,
libe jalgeesine.
Talvel suve puhkekuud.
Hüva puhkust siis, mis muud!
- Mis aastaaegadest käib jutt?
- Missugust ilma luuletuses kirjeldatakse?
- Mida tähendab sõna „suvitama”?
- Selgita oma sõnadega, mida tähendavad luuletuse read:
/poistel punetavad käed, mõnel nina vesine/ - Kuidas öelda teise sõnaga „hüva”? Mis on selle sõna sünonüüm?
- Kellele soovitakse hüva puhkust?
- Miks talle seda praegu soovitakse?
15. Loe arvamuslugu!
Loe ajalehest Pastakas koolipsühholoog Martin Kuuseokka arvamuslugu!
Head õpilased, õpetajad, koolipere! Soovin teile kõigile põnevat uut aastat! Meid ootab ees pikk poolaasta, millele saame joone alla tõmmata juunis. Et see poolaasta tuleks huvitav ja arendav, soovin teile kõigile head suvitamist! Jah, täpselt nii, head suvitamist! Selleks, et suvitada, ei pea sõitma soojamaareisile või lugema päevi suvevaheajani. Ei, on palju lihtsamaid võimalusi! Igaks juhuks ütlen, et suvitamise all mõtlen puhkamist ja aja mahavõtmist. Seda ei pea (ja ei tohi!) teha ainult suvel, me peame seda tegema ka sügisel, talvel, kevadel. Puhkus aitab meil paremini keskenduda, efektiivsemalt õppida ning uusi asju omandada. Võtke igas päevas vähemalt 15 minutit, mille jooksul te ei kasuta ei telefoni, arvutit ega muud elektroonikaseadet ning ei mõtle kooli ega õppimise ega muude asjade peale. Lihtsalt olge ning püüdke aru saada, mida teie keha parajasti tunneb: mida tunneb nina, mida väike sõrm, mida suur varvas. Keskenduge vaid sellele. Nii saate mõtetest puhata ning hiljem jätkata palju mõnusamalt sealt, kust varem pooleli jäite!
Head suvitamist meile kõigile!
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
efektiivne |
ehk mõjus, tõhus. Inimene teeb palju efektiivsemalt tööd, kui ta on puhanud. |
|
keskenduma |
ehk kontsentreeruma. Keskendu praegu ainult lugemisele! |
omandama | ehk õppima, saavutama. Mis oskused sa tahad selle aine raames omandada? |
suvitama | ehk suvepuhkust veetma. Me suvitame perega tavaliselt suvilas. |
17. Monoloog „Kuidas mina aega maha võtan?”
- Mõtle läbi ja pane vihikusse punktidena kirja, kuidas sina puhkad. Mida sa siis teed, mida sa siis kindlasti ei tee, kus sa tavaliselt oled, kui pikalt sa puhkad, kuidas sa end pärast seda tunned?
- Moodustage 4-liikmelised rühmad. Rääkige üksteisele, kuidas teie aega maha võtate ning puhkate. Võite rääkimise ajal kasutada oma vihikusse kirjutatud märkmeid!
18. Rühmatöö „Lemmiktegevused eesti keele tundides”
- Moodustage 4-liikmelised rühmad. Arutage, mis on teie lemmiktegevused eesti keele tundides. Mõelge ka selle peale, mida need tegevused teile annavad, mida te tänu nendele õpite. Pange oma mõtted suurele lehele kirja, vormistage plakatina!
- Esitage oma töö klassikaaslastele. Arutage koos, mida teil oleks vaja eesti keele tundides kõige rohkem teha ning kuidas te parimal moel saate eesti keelt õppida!
19. Kodune töö „Kõige lemmikum kodune töö”
Jutusta, mis on sinu kõige lemmikum kodune töö. Miks just see, mida sa selle tegemise ajal õpid ning miks sulle seda teadmist või oskust vaja on?
